OÜtamist hakatakse maksustama

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 15. september 2015 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
OÜtamist hakatakse maksustama
AS Sirowa ladu TallinnasFoto: Arno Mikkor
Möödunud reedel andis riigikohus maksuhaldurile õiguse OÜtamist maksustada. Tegu on esimese OÜtamise teemalise vaidluse lõpliku kohtulahendiga Eestis.
Reedel lõpliku lahenduse saanud kohtuvaidlus käis AS Sirowa Tallinn ja maksuameti vahel.
Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Marilin Mihkelsoni sõnul oli tegu pikalt oodatud lahendiga. Ta selgitas, et kõnealuses olukorras püütakse OÜtamisega luua näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest. Sellised on näiteks juhud, kus juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingute puhul ei osuta juhtimis- ja nõustamisteenuseid mitte lepingud sõlminud äriühingud, vaid juhatuse ja nõukogu liikmed füüsilise isikuna. „Maksustamisel oleks tagajärg aga see, et lepingute teiseks pooleks loetakse füüsilisi isikuid ja neid ka maksustatakse vastavalt,“ ütles ta.
Mihkelson rääkis, et riigikohtu otsuses kajastatud juhtumis seisneb tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lihtsustatult selles, et füüsilisest isikust töötaja laseb oma töötasu kanda enda äriühingu pangakontole. Tööandja ei pea sellises olukorras tasuma tööjõumakse, kuna poolte vahel on töösuhe vormistatud äriühingutevahelise teenusena. „Töötaja saab aga tööjõumaksude võrra rohkem raha enda äriühingu kaudu enda kasutusse,“ ütles Mihkelson. Paraku ei maksa töötaja äriühing üldjuhul riigieelarvesse samas suuruses tööjõumakse, kui seda oleks pidanud tegema esialgne tööandja.
AS Sirowa Tallinn vs maksuamet
Maksuamet tegi 2013. aasta septembris AS-ile Sirowa Tallinn maksuotsuse, millega kohustas ettevõtet tasuma kokku 166 826 eurot. Summa koosnes füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksust ja sotsiaalmaksust, töötuskindlustusmaksust, kogumispensioni maksetest. Samuti vähendas maksuamet nõudega kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt tasutavat tulumaksu. Põhjuseks ettevõtte mitme töötaja kasutamine OÜ-dena, et peita tegelikku töösuhet maksudelt kokkuhoiu nimel.
AS Sirowa Tallinn esitas Tallinna halduskohtule kaebuse maksuotsus tühistada, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Kohtuasi kaevati edasi, kuid reedel tegi riigikohus lõpliku otsuse maksuameti kasuks.
Maksuvahe on suur
Mihkelson lisas, et rahaliselt on kahe erineva töösuhte vahe aga märgatav - see on ka selle skeemi peamine ajend. „Eeldame, et riigikohtu otsusest tulenevalt korrigeerivad sellist skeemi kasutanud ettevõtjad edasist maksukäitumist,“ ütles ta. Selleks, et ettevõtted saaksid paremini juhinduda riigikohtu otsusest, plaanib maksuamet lähiajal pakkuda ka vastavat nõustamisteenust.
Näiteks kui tegevjuhile makstaks töölepingu järgi brutopalka 3500 eurot, siis füüsilisele isikule kättesaadav tulu on 2730 eurot ning tööandja kulu kokku on 4683 eurot. Kui tööandja kulu jätta aga samaks ja vormistada töösuhte asemel teenuse osutamise leping juriidiliste isikute vahel, saab tegevjuht maksuvabalt 4683 eurot oma äriühingusse, selgitas Mihkelson.
Eversheds Ots & Co partner Toomas Pikamäe sõnas seevastu, et kohtuotsus julgustab maksuhaldurit võtma OÜde kasutamine tugevamalt tähelepanu alla ja edaspidi kujutab OÜde kasutamine endast reaalset maksuriski.
Riigikohtu seisukohad:
1. Maksuhalduril on õigus lugeda äriühingu ja juhtkonna liikme osaühingu vahelise teenuse osutamise leping kas juhatuse liikme lepinguks või töölepinguks. Seda sõltuvalt sellest, kas juhtkonna liige on äriühingu juhatuse liige või juhtivtöötaja. Maksuhalduril on vastav õigus siis, kui maksuhaldur leiab ja tõendab, et äriühingu ja osaühingu vaheline teenuse osutamise leping on näilik, ehk tegelikult oli äriühingul juhatuse liikme või tööleping juhtkonna liikmega.
2. See, kas äriühingu ja osaühingu vaheline tehing on näilik, sõltub kaasuse asjaoludest. Näiteks kui juhtkonna liikme tegelik töö tegemise koht on äriühingu asukohas – juhatuse liikmel on äriühingu ruumides kabinet, arvuti, ta pargib oma autot äriühingu asukohas –, siis see kinnitab, et tegemist ei ole äriühingu ja osaühingu vahelise teenuse lepingu, vaid varjatud juhatuse liikme või töölepinguga. Samuti on oluline, kas OÜ osutatud teenuste sisu on sama, mida juhatuse liige või töötaja täitis või täidab juhatuse liikme või töölepingu alusel.
3. Kui maksuhaldur leiab, et teenuse osutamise leping on tegelikult tööleping või juhatuse liikme leping, siis peab maksuhaldur lugema kogu osaühingule tehtud väljamakse netotöötasuks ning arvestama sellelt maksud. Ehk näiteks, kui osaühingule teenuse eest tehtud väljamakse oli 1000 eurot, siis kinnipeetav tulumaks on 250 eurot ning sotsiaalmaks (mis arvutatakse brutopalgalt summas 1250 eurot) on 412,50 eurot. Selle näite puhul ei ole arvestatud maksuvaba miinimumi ega töötuskindlustuse makseid.
4. Maksuhaldur peab lugema kogu osaühingule tehtud väljamakse netotöötasuks ka siis, kui osaühingule tehtud väljamakse on juhtkonna liikmele makstud töötasust (kui juhtkonna liige töötas enne OÜtamist juhatuse liikme või töölepingu alusel) erinev (näiteks suurem).
5. See, et osaühing on maksnud äriühingult saadud teenustasu arvelt juhtkonna liikmele palka ning sellelt palgamakse, ei muuda järeldust, et kogu teenustasu loetakse netotöötasuks. Sellisel juhul on osaühingul õigus esitada maksuhaldurile parandusdeklaratsioonid, milles ta taotleb juhtkonna liikmele makstud palgamakse tagasi. Osaühingu makstud palgalt kinnipeetud tulumaksule on tagasinõude õigus juhtkonna liikmel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- MAKSU- JA TOLLIAMET
Hetkel kuum