Birjo Must • 6. oktoober 2015
Jaga lugu:

LHV teeb ajalugu

LHV Groupi juhataja Erkki Raasukese sõnul on neil kavas luua laiapõhjaline investorite baas aktsionäridest ja võlainvestoritest.   Foto: Andres Haabu, Äripäev

Eilsest avanes võimalus märkida Tallinna börsil taskukohase hinnaga LHV võlakirju, mis on rõõmustav uudis väikeinvestoritele. Niisugune jaeinvestorile suunatud avalik võlakirjade pakkumine on kodumaise börsi ajaloos esmakordne.

“Meie kasvulugu on alles alguses ja seega kutsume suuremat investorite ringi meiega koos seda ettevõtet arendama,” rääkis LHV Groupi juhataja Erkki Raasuke eilsel pressikonverentsil.

LHV on varemgi võlakirjade emiteerimisega investorite raha kaasanud, kuid siis pääsesid neile ligi vaid priske rahakotiga eraisikud või institutsioonid. Näiteks kuulutati möödunud aastal välja panga emissioon, kus ühe võlakirja nimiväärtus oli 50 000 eurot. Uued 1000eurose hinnaga võlakirjad on aga Tallinna börsi kaudu kättesaadavad ka väikeinvestoritele.

Raasukese sõnul on LHV-l alates esimesest päevast olnud eesmärk saada avalikuks ettevõtteks ning luua laiapõhjaline investorite baas aktsionäridest ja võlainvestoritest. Kuigi uue võlakirjaemissiooni maht on vaid 10–15 miljonit eurot, siis testitakse Raasukese sõnul investorite huvi ja sobivat pinnast aktsiatega börsile minekuks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis toimub aktsiate esmane avalik pakkumine juba järgmise aasta suvel.

LHV allutatud võlakiri

Nimiväärtus 1000 eurot.

Allutatud võlakirjade intress 6,5% aastas. Intressimakseid tehakse kord kvartalis.

Emissiooni maht kuni 10 miljonit eurot. Ülemärkimise korral saab suurendada emissiooni mahtu 15 miljoni euroni.

Tegemist on 10aastaste võlakirjadega, kuid LHV-l on õigus lunastada võlakirjad osaliselt või täielikult enne tähtaega pärast viie aasta möödumist emissiooni algustähtpäevast.

Märkimine kestab 5. oktoobrist kuni 26. oktoobri kella 17ni. Selleks on vajalik EVK väärtpaberikonto, huvilised saavad allutatud võlakirju märkida oma panga internetipangas või külasta oma panga kontorit ja paluda abi nõustajalt.

Uued võlakirjad emiteeritakse tänavu 29. oktoobril ja noteeritakse börsil 2. novembril.

Investorid plaksutavad käsi

Paistab, et Eesti väikeinvestorid võtavad uudise rõõmuga vastu. Naisinvestorite klubi eestvedaja ja aktiivse investori Kristi Saare hinnangul on väga äge, et LHV otsustas võlakirjaemissiooni ka väikeinvestoritele kättesaadavaks teha. “Kui usaldad LHVd oma raha hoidma, siis miks mitte ka nende võlakirjadesse panustada ja sisuliselt LHV edust osa saada. See annab väikeinvestorile võimaluse panustada instrumenti, mis muidu jääkski ligipääsmatuks,” märkis ta.

Ka võlakirjade 6,5% aastane tootlus on Saare hinnangul täiesti okei. “Kui kümne aasta perspektiivis vaadata, siis on muidugi keeruline ennustada viiest aastast kaugemale, aga lähiaastate vaates on see minu meelest mõistlik,” märkis ta ja lisas, et tema portfellis liigitub see investeering pigem vähem riskantseks.

Kui LHV läheb tulevikus börsile, siis soetab Saare võimalusel kindlasti ka aktsiaid. “Lõppkokkuvõttes on lisaks igasugustele suhtarvudele oluline ka usk ja usaldus ettevõtte juhtide ning äristrateegia vastu. Hoian oma investeeringuid LHVs ning nad on endast hea mulje jätnud, seega usun, et neil läheb ka edaspidi pigem hästi,” ütles ta.

Loogiline viis raha kaasamiseks

Endise hansapankuri ja praeguse Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja sõnul on allutatud võlakirjade emiteerimine maailma pankade puhul väga tavapärane. Kuna vastavalt regulatsioonidele on allutatud laen osa omakapitalist, siis on see soodne võimalus kapitali kaasata.

Ka Inbank kavatseb tõenäoliselt seda võimalust tulevikus kasutada, kuid täpne ajastus sõltub panga kasvu kiirusest. “Praegu on meil piisavalt omakapitali, et kasvu toetada. Kui peaks vajadus tekkima, siis kaalume seda tõsiselt,” rääkis Põldoja.

LHV avalik võlakirjaemissioon aitab Põldoja sõnul kindlasti ka siinsel kapitaliturul areneda. “Meile endale muidugi meeldiks, kui rahvas oma raha ka pangahoiustele paneks. Kuid on hea, kui inimestel tekib võimalus raha ka mujale paigutada,” märkis Põldoja.

Pankuri sõnul on mõistlik, et suurele hulgale klientidele oma teenuseid pakkuv pank on ühtlasi ka börsil. Kuigi regulatsioonid nõuavad pankadelt suurt läbipaistvust, siis avalik börsil noteerimine lisab Põldoja sõnul usaldusväärsust. “Tänapäeva majanduses on loogiline raha kaasata kapitaliturult, mitte kinnise investoriteringi kaudu,” sõnas Põldoja.

Võlakirjade allutatus

Allutatud võlakirjade näol on tegemist LHV tagamata võlakohustusega investori ees. LHV allutatud võlakirjade allutatus tähendab, et LHV likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt saadud hoiused, võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees) täielikku rahuldamist. Nõuete rahuldamise järjekorras jäävad allutatud võlakirjadest tahapoole ainult LHV aktsionärid.

Teised pangad börsile ei trügi

Lähiajal on suurfirmade investoribaasi laiendamine muutunud Eestis veidi populaarsemaks. Näiteks hiljuti kaasas Eesti jaeinvestorite raha EfTEN Capital, korraldades alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III ASi aktsiate avaliku pakkumise. Selles osalemiseks pidi aga investori rahakott olema küllaltki priske, kuna minimaalne investeerimissumma oli ühe investori kohta 10 000 eurot. Erinevus on küll see, et raha kaasamine ei toimunud Tallinna börsi kaudu.

Teised Eestis tegutsevad pangad aga tõenäoliselt Tallinna börsile minekut ei sihi. Välismaiste suurpankade aktsiad on juba Põhjamaade börsidel noteeritud. Eestlastele kuuluva Bigbanki omanikud kinnitasid alles hiljuti samuti, et nemad börsile ei lähe, kuna neil pole otsest rahavajadust.

Ettevõtete huvi kasvab

Tallinna börsi juhi Rauno Klettenbergi sõnul mõjub eile alanud LHV võlakirjade pakkumine meie kapitaliturule hästi. “LHV on jõuliselt panustanud investorkogukonna harimisse ja oma maine kujundamisse tulevase börsiettevõttena. On suurepärane, et üle pika aja tuuakse avalikule järelturule jaeinvestoritele sobiv instrument ning tehakse seda avaliku pakkumisega,” märkis Klettenberg. Ta loodab, et see kujuneb positiivseks trendimurdjaks, teerajajaks, mis ­aitab tuua börsile uusi võlakirju ja ka aktsiaid.

Küsimusele, miks pole Eesti ettevõtted viimasel ajal börsil võlakirju emiteerinud, vastas Klettenberg, et ilmselt on see kombinatsioon ebakindlusest ja vähesest teadlikkusest, võimalik, et ka minevikuvarjudest. “Huvi on paari viimase aasta jooksul järjest kasvanud, mistõttu loodame näha täiendavat aktiivsust tulevikus,” märkis börsijuht.

Jaga lugu:
Hetkel kuum