Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala IMFis – üks kõigi eest

    Euroopa Komisjoni asepresident Valdis DpmbrovskisFoto: Scanpix/Reuters

    Euroopa Komisjon on uuesti välja kraaminud juba enne 1999. aastal ühisraha käivitamist kaalumisel olnud idee esindada rahaliitu rahvusvahelistes organisatsioonides ühe ühise häälega.

    „Praegu ei ole meie hääl Rahvusvahelises Valuutafondis nii suure kaaluga, kui see majanduse suuruse järgi olla võiks,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes vastutab rahaliidu reformi eest. Rahaliidu riikide ühine esindamine oli üks konkreetsemaid ettepanekuid Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud ettepanekutest, kuidas rahaliidu tugevdamise ja reformidega edasi minna. „Ühel häälel kõnelemine muudaks selle palju tugevamaks, kui on euroala liikmesriikide hääled eraldi, isegi kui tegemist on suurte riikidega.“
    Komisjoni ettepaneku järgi esindaks rahaliitu IMFi aktsionäride nõukogus eurogrupi president, kelleks  praegu on Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem. Euroala esindaja istuks ka IMFi juhatuses.
    Praegu on euroala IMFi juhatuses esindatud Saksamaa ja Prantsusmaa kaudu, kellel on juhatuses eraldi kohad. Teised riigid on esindatud nn valijaskondade kaudu. Eesti näiteks kuulub Põhja- ja Balti riikide valijaskonda.
    „Euroala esindamine IMFis on praegu väga fragmenteeritud ja mitte eriti efektiivne,“ nentis Euroopa Komisjon.
    Ettepaneku järgi esindaks IMFi juhatuses euroala eraldi loodud euroala valijaskonna direktor. Selliseid valijaskondi oleks üks või mitu, kuid need koosneksid vaid euroala liikmetest.
    Seda ettepanek ei ütle, kas see eeldaks Saksamaalt ja Prantsusmaalt oma kohtade loovutamist.
    Eesmärk euroala ühisest esindamisest on nihutatud alles aastasse 2025, mis näitab komisjoni poolt realismi poliitilise valmisoleku hindamisel. Samas sunnib euroala selliste teemadega tegelema suurte rahvusvaheliste koostöövormide nagu G20 mõjukuse kasv. Tuleval aastal on ühenduse eesistuja Hiina, kel on Euroopa Komisjoni allikate sõnul oma eesistumise ajaks ambitsioonikad plaanid. Euroopa vajab suuremat kaalu, et end kuuldavaks teha. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.