Peterson: uue lennufirma rahast jagub paariks aastaks

Erinevalt airBalticust, kes tuli sarnasest olukorrast puhtalt välja, ei lähe Estonian Airil Petersoni hinnangul ilmselt nii hästi.

„Riigiabi keelamine on tegelikult väikeriikide huvides, et riigid ei moonutaks turgu oma firmasid abistades. Samas on need reeglid suuresti tõlgendamise küsimus, seega peaks raha paigutamisel sellisesse firmasse Euroopa Komisjoni ametnikelt nõu küsima ja nendega korralikult läbi rääkima. Seda alguses kas rumalusest või arrogantsist ei tehtud. Tulemus on nüüd käes.“

Kahe Balti riigi võitlus

Peterson ütles, et poliitiline vastutus on üks asi, aga samad ametnikud, kes toona loa küsimata jätsid, tegid ka Nordic Aviation Groupi (uues rahvuslik lennukompanii – toim). „Annaks jumal, et nad vähemalt selle Brüsseliga kooskõlastasid,“ sõnas ta.

Nordic Aviation Groupi, mis on veel alustav ettevõte, kapitaliseeris Eesti riik 40 miljoniga, kõrval on airBaltic 132miljonilise investeeringuga. Firmad hakkavad võitlema sama turu nimel.

„See on nagu sääse ja elevandi võrdlus. airBaltic soovib saada selgelt Baltikumi-üleseks lennufirmaks, nii et nende kodulennujaamad oleks lisaks Riiale ka Vilniuses ja Tallinnas. Selleks Läti ka sellise investeeringu tegi,“ märkis ta."

"Tekib juba filosoofiline küsimus, kas me ikka peame oma lennufirmat pidama? Sellel turul kasumit teenida ei saa, kui transiitreisijaid ei kaasa. 40 miljonist eurost jagub aga Estonian Airi olemasoleva suurusega liinivõrgu teenindamiseks vaid paariks aastaks,“ tõdes Peterson.

Raha pandi aina juurde

Estonian Airi allakäigu taga oli Petersoni hinnangul liialt ambitsioonikas Partsi, Taskila ja Heleniuse plaan.

„Meie väikese turu pealt niimoodi kasumit teenida ei saa. Aga nende eesmärk oli kaasata hästi palju transiitreisijaid, et Tallinn oleks n-ö hub. See oleks nõudnud rohkem aega ja raha. Kogu aeg pandi raha aina juurde, aga ühel hetkel varises kaardimajake kokku. Tagantjärele targana oli see strateegia vale.“