• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parim IKT-alane õpilaste leiutis on „Lusikas magus +/- "

    Selgusid Eesti parimad õpilasleiutajad.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Täna andis president Toomas Hendrik Ilves üle preemiad Eesti Teadusagentuuri korraldatud riikliku õpilasleiutajate konkursi parimatele ning nende juhendajatele.

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis Õpilasleiutajate riikliku konkursi raames kolmandat korda välja eriauhinna parimale info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusele.
    Eriauhinna vääriliseks tööks valiti Tallinna Kesklinna Põhikooli 2. klassi õpilase Arion Andreas Aavisto lahendus targast lusikast. Tark lusikas on valmistatud plastmassist, millesse on paigaldatud sensor mõõtmaks joogis ja toidus olevat suhkrusisaldust. Kui see on üle soovitusliku normi, muudab lusikas värvi ja läheb punaseks. 
    Presidendi sõnul on Eesti riigi valitsemise nutikate lahenduste ja juba tuntud Skype'i, Transferwise'i ning uute idufirmade edulugude taga just õpilasleiutajate konkurss, mis lõpetab kaheksandat hooaega. “Nuputamisest, originaalsusest ja leiutamisest on saanud Eestis omamoodi rahvussport ning koolide teadusringidesse on kuuldavasti suur tung. Nupumehed ei ole enam ammu klassi nohikud, vaid poppide õpilaste hulgas,” rääkis president Toomas Hendrik Ilves.
    Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et tänavusele konkursile esitatud leiutiste puhul on väga hästi näha, millist mõju omavad internet ja tehnoloogia areng tavalistele asjadele – neid on võimalik uuesti leiutada. „Sensoritega varustatud lusikast, ukse käepidemest või käevõrust saavad targad vahendid, mis aitavad meie elu paremaks muuta. Noored leiutajad ise ehk ei märkagi, et nad on enda avastustega astunud tulevikumaailma nimega asjade internet,“ kommenteeris minister konkursile esitatud töid. 
    „Meie eesmärk eriauhinna andmisel on tunnustada õpilasi ja innustada neid leidma infotehnoloogiale põnevaid lahendusi, rakendama oma IKT-alaseid oskuseid ja teadmisi ning miks mitte siduda ennast tulevikus ka ettevõtlusega“ põhjendas Oviir.Õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitatakse igal aastal ideid, mis võiksid muuta elukeskkonda turvalisemaks, keskkonnasõbralikumaks või mugavamaks. Konkurssi ja auhindade üleandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, konkurssi rahastab haridus- ja teadusministeerium.
  • Hetkel kuum

Rehvitootja võimendus aitab Eesti restoraniäri sinna, kuhu ta kuulub – maailma tippu
Sisuturundus või mitte, kuid Michelin andis Eesti restoraniärile kauaoodatud võimenduse ja seda üsnagi riskivabalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sisuturundus või mitte, kuid Michelin andis Eesti restoraniärile kauaoodatud võimenduse ja seda üsnagi riskivabalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Talunikud löövad mahevärgile käega – tavavilja kasvatades tuleb vähemalt toime
"Midagi ei ole teha, majanduslikult ei olnud enam mõtet. Mahehinnad on võrreldes tavatootmisega niivõrd madalad," rääkis Lalluka OÜ peremees Kuldar Kuld, miks ta enam sellest aastast mahevilja kasvatada ei saa.
"Midagi ei ole teha, majanduslikult ei olnud enam mõtet. Mahehinnad on võrreldes tavatootmisega niivõrd madalad," rääkis Lalluka OÜ peremees Kuldar Kuld, miks ta enam sellest aastast mahevilja kasvatada ei saa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.