Netflix näitab eeskuju: igale töötajale piiramatult puhkust

Võta, aga panusta tagasi

Paindlikkus aga ei tähenda, et korda poleks. Töötajad vastutavad oma juhtide ees ning neilt eeldatakse parimaid tulemusi. Küll ei loeta töötajate aega ja personali mikrojuhtimise asemel keskendub ettevõtte juhtimiskultuur ainult ühele – tulemustele. Firmas on leitud, et inimestele suurema vabaduse andmine loob vastutust soosiva kultuuri – segavate reegliteta keskenduvad töötajad paremini ning on tootlikumad.

Kuni ettevõttes kehtis tüüpiline puhkusepoliitika, küsisid ettevõtte töötajad oma juhtidelt: kui me ei loe töövälisel ajal minuteid ja tunde, näiteks õhtuti-nädalavahetusel tööasjade tegemisel, siis miks peaks lugema puhkeaega? Juhid võtsid seda kuulda.

Tööstusajastul, kui inimesed seisid kellast kellani liini taga, oli Bradberry sõnul põhjendatud aja järgi tasustamine. Samas ei kehti see enam tehnoloogia arengu tõttu mitmel pool – tööd tehakse millal ja kus iganes vaja. Kadumas on mõiste „tööväline aeg“.

Tappev graafik või õitsema panev vabadus?

Ehkki Netflix on esimene suurem USA ettevõte, mis säärase korralduse kasutusele võttis, ei ole ta Bradberry sõnul selle väljamõtleja. Brasiilia ettevõte Semco on piiramatut puhkeaega võimaldanud rohkem kui kolmkümmend aastat. Firma asutaja poeg Ricardo Semler mõistis toona, et juurutatud graafikutepõhine töökorraldus tapab vaikselt teda ja ilmselt ka töötajaid. Nii otsustas ta graafikutest loobuda.

Hoolimata hirmust, et tootlikkus kukub, leidis Semler, et personal muutus produktiivsemaks ja lojaalsemaks. Kui töötajad on rahul, on ka tulemused head. 1981. aastal seda korraldust sisse seades oli firma väärtus neli miljonit dollarit, nüüd üks miljard.

Kaks aastat tagasi loobus päevade lugemisest ka Richard Branson, Virgin Groupi omanik. „Jõudeaja võtmine on iga töötaja enda otsus. Eelduseks, et tema vaba päev, nädal või kuu ei kahjusta tema meeskonna ja tema enda, firma tulemusi,“ selgitas Branson Business Insiderile.