Eesti Pank: palk kasvab kiiremini kui tootlikkus

Keskmine netopalk tõusis eelmisel aastal ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra kiiremini kui brutopalk, tänu tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse määra alandamisele. 2016. aastal jääb see erinevus väiksemaks, sest tulumaksumaksumäära ei muudetud ja tõsteti vaid tulumaksuvaba miinimumi, 154 eurolt 170 euroni.

Kommenteerib Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Palgatõus oli 2015. aastal kiireim kohalike omavalitsuste haldusalas, 8,4%. See kajastab muu hulgas palgakokkuleppeid tervishoius ja valitsuse otsust tõsta keskmist palka hariduses. Eesti omandis eraettevõtetes, kus töötab enamik palgatöötajaid, kerkisid palgad aasta kokkuvõttes 6%. 2014. aasta 7,9%ga võrreldes aeglustus palgatõus erasektoris märgatavalt. Ühest küljest aitasid sellele kindlasti kaasa tööjõumaksude alandamine ja tarbijahindade langus, mis toetasid palgasaajate ostujõu suurenemist. Teisalt on palgatõusu aeglustumine ootuspärane, sest tootlikkuse kasv on väga väike.

Sel aastal võib palgatõusu kiirendada miinimumpalga tõus, 390 eurolt 430 eurole. Mida kõrgemale kerkib miinimumpalk mediaanpalgaga võrreldes, seda suurem on selle tõstmise mõju keskmisele palgale, kuna see puudutab rohkemaid töötajaid. Riigisektoris jätkub meditsiinitöötajate palkade tõus, kuna 2014. aastal sõlmitud palgakokkulepe oli mitme aasta peale. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul tõuseb õpetajate keskmine palk 2016. aastal 4,8%. Palgatõusu võivad aga pidurdada majapidamiste ootused, et tööpuudus võib hakata suurenema – need peaks mõjutama ka töötajate palgatõusu ootusi. Viimaste aastate jooksul kahanenud ettevõtlussektori kasum viitab sellele, et surve palgatõusu tagasi hoida on suur.

Statistikaameti kiirhinnangu põhjal oli majanduskasv 2015. aasta viimases kvartalis aasta võrdluses 0,7%. Võttes arvesse kasvavat hõivet ja aeglast hinnatõusu, oli palgatõus 2015. aasta lõpus kiirem kui tootlikkuse kasv. Kuna tööjõu ühikukulu kasv oli Eestis kolme aasta keskmisena suurem kui tasakaalustamatuse menetluse häiremehhanismis seatud piir, tegi Euroopa Komisjon hiljuti süvauurimuse selgitamaks selle tagamaid ja ohte. Kiire palgatõusu põhjustena tõi Euroopa Komisjon välja tööjõu nappuse, palgakonkurentsi Soomega ning kiire miinimumpalga tõusu. Kuna Eesti tööturg on paindlik ja sotsiaalkindlustuse reformid suurendavad ettevaates tööjõu pakkumist, siis komisjoni hinnangul palgasurved leevenevad. See vaade on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga.