Eesti eksport kidub kolmandat aastat

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 8. märts 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti eksport kidub kolmandat aastat
Harju Elekter AS peadirektor Andres Allikmäe sõnul vaatavad sel aastal Soome ja Rootsi impordituru nokad ülespoole ehk oodata tasuks paremat aastat, kui oli eelmine.Foto: Andras Kralla
Eesti eksport on kahanenud juba kolm aastat järjest. Majandusekspertide sõnul võib küll sel aastal sihtriikide nõudlus suureneda, kuid ekspordi kuldaja saabumiseks ei pruugi sellest piisata.
Statistikaameti andmetel eksporditi eelmisel aastal Eestist kaupu jooksevhindades 11,6 miljardi euro väärtuses. Viimased kolm aastat on eksport aina vähenenud, seejuures eelmisel aastal oli langus suurim.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul kujuneb Eesti ekspordi kasvu taastumine vaevaliseks. Möödunud aastal vähenes nii Eesti ekspordi maht kui ka selle rahaline väärtus. Kui jooksevhindades on kaupade eksport kahanenud juba kolmandat aastat, siis maht on vähenenud aasta. Ekspordi languse põhjuseks on Mertsina sõnul nõrk välisnõudlus, kuid suurim süüdlane on Venemaa turg, kuhu vähenes 11 kuuga eksport ligikaudu 400 miljonit eurot.
„Eesti eksportijad suutsid oma väljavedu paljudesse Euroopa riikidesse küll suurendada, kuid see ei kompenseerinud kaugeltki Venemaa-suunalist langust,“ rääkis Mertsina. Kadunud Venemaa turgu püüti leevendada ekspordi suurendamisega Hollandisse, Suurbritanniasse, Poola ja Rootsi.
Foto: Miguel Alvarez
Eesti ekspordi ja impordi näitajad
Kaupade eksport kahanes 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 4% ja kaupade import 5%.
Eelnevate aastate võrdluses vähenes eksport nii 2013. kui ka 2014. aastal 2% ja import 1%.
Enim mõjutas 2015. aasta suuremat langust mineraalsete toodete (mootorikütused, põlevkivikütteõli, elektrienergia) ja elektriseadmete (andmesideseadmed) kaubavahetus.
Kaubavahetuse puudujääk oli 1,4 miljardit eurot, mis oli 249 miljonit eurot väiksem kui 2014. aastal.
Kaubavahetuse bilanss oli positiivne puidu ja puittoodete, mitmesuguste tööstustoodete, elektriseadmete ning paberi ja pabertoodete kaubajaotistes.
Allikas: Statistikaamet
Taastumine raske
Kuigi Swedbanki põhistsenaariumi järgi Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal veidi paraneb, on nii maailma kui ka Euroopa majandusolukorra halvenemise riskid Mertsina sõnul viimastel kuudel suurenenud. „Euroala majandusprobleemid ei ole enam küll akuutsed ja selle piirkonna majandus kasvab tagasihoidlikus tempos, kuid samas on majanduskasv aasta esimesel kahel kuul veidi aeglustunud,“ ütles Mertsina. Samuti on euroalal viimasel paaril kuul taas süvenenud tööstusettevõtete müügi- ja ka sisseostuhindade langus. „Seetõttu võib eeldada, et välisnõudlus jääb lähiajal tagasihoidlikuks ja see taastub aeglaselt,“ märkis Mertsina.
Möödunud aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted ligikaudu 70% käibest. Mertsina ütles, et nõrga nõudluse ja langenud ekspordihindade foonil on ettevõtetes tööjõukulude osakaal käibes tõusnud ja koos sellega on ka kasumlikkus vähenenud. Palk jätkab lähiajal kiiret kasvu, kuna tööjõudu napib. Kui nõudlus jääb nõrgaks ja hinnad kasvama ei hakka, võib selline olukord osa eksportivaid ettevõtteid koondama sundida. Õnneks on Mertsina sõnul ekspordihindade langus juba mitu kuud järjest taandunud. Samuti on positiivne see, et ettevõtted investeerivad üha enam tehnoloogiasse, et asendada tööjõudu masinatega.
Kuldaeg lähiajal ei naase
Elektriseadmeid tootva Harju Elektri peadirektori Andres Allikmäe sõnul võis nende kontsern eelmise aasta ekspordiga rahule jääda. „Loomulikult on alati äriga mure ja ka meil on eestlastlikult kombeks hoolitseda ja muretseda, et ekspordiga oleks kõik korras,“ ütles ta. „Usun, et võtsime eelmisest aastast maksimumi ja jäime rahule,“ lisas ta.
Harju Elektri toodetest läheb umbes 77% eksporti. „Eesti turg on väike ja ega siin vägisi midagi kasvatada ei saa,“ rääkis Allikmäe. Tema sõnul ei ole Eestis elektriseadmete turul orgaanilist kasvu. „Eesti Energia eriti ei investeeri, neil on omad mured. Tõenäoliselt selles valdkonnas lähiajal enam kuldaegu tagasi ei tule,“ ütles ta.
Selleks aastaks loodab Allikmäe ekspordile veelgi paremaid tingimusi. „Soomes ja Rootsis on turgudel nokad ülespidi ja loodetavasti lähevad ka Norras asjad ilusaks,“ ütles ta, lisades, et ettevõte on optimistlik, sest praegused majandusnäitajaid on paremad kui aasta tagasi.
Väikeeksportija hätta ei jäänud
Kadarbiku Köögivili OÜ juht Veiko Pak ekspordi kehva käekäiku eelmisel aastal ei tunnetanud. Ettevõte ekspordib lähiturgudele Lätti, Leetu ja Soome ning sealne kasv jäi mullu 10% ringi. „Meie panus eksporti ei paista küll suures plaanis välja, kuid me ei saa kurta,“ ütles Pak. Tema sõnul on sel aastal eskpordi tõusujoon samal tasemel mil mullugi. „Praegu ei ole küll hullu,“ ütles ta.
Kadarbiku Köögivili ekspordib köögiviljamahlasid. Pak plaanib tulevikus eksporditurge juurde hankida, kuid tasa ja targu. „Kindlasti tegutseme vaid samm korraga. Väike ettevõte ei saa mõelda, et hakkab kohe suuri hüppeid tegema,“ rääkis ta.
Välisnõudlus peaks kasvama
Kristo Aab, Eesti Panga ökonomist
Eesti ekspordi suurimaks piduriks on juba mitu aastat olnud meie kaubanduspartnerite väike impordinõudlus, mis on omakorda tingitud üldisest aeglasest majanduskasvust regioonis. Eesti Panga detsembris avaldatud majandusprognoosi kohaselt peaks välisnõudluse kasv 2016. aastal taastuma ning selle taustal hakkab eksport taas tasapisi kasvama.Kindlasti on oluline ka fakt, milliseks kujunevad Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, sest eksport Venemaale kahanes 2015. aastal 35% ja selle mõju on kontsentreerunud kindlatesse sektoritesse. Eesti majanduse väiksuse tõttu võivad üksikud välised tegurid mõjutada majanduse ja sealhulgas ekspordi käekäiku üsna tugevalt ja 2015. aastal töötasid need tegurid eksporti silmas pidades paraku meie kahjuks.
Naabrite nõudlus kasvab
SEB panga analüütik Mihkel Nestor usub, et sel aastal hakkab Eesti eksport viimaks paranema ja jõuab plusspoolele, kuivõrd aasta alguses tehtud prognoosid näevad ette sihtturgude impordinõudluse suurenemist.
Nestor rääkis, et Soomes koguimport eelmisel aastal küll kahanes, kuid Eesti eksport sinna kasvas. „Seega võitsime seal turuosa ja kui sel aastal Soome import suureneb, oleks see meile suurepärane uudis,“ ütles Nestor. Sama on tema sõnul Rootsiga, mille majandus on praegu Euroopa riikidest ühe kiireima majanduskasvuga.
Kui eelmisel aastal kahanes eksport Venemaale 35%, siis sel aastal enam nii suurt langust Nestori sõnul ei tule, suurem langus oli juba ära.
Nestor märkis, et tegelikult eelmisel aastal Eesti eksport ei kahanenudki, vaid jäi nulli. Ekspordihinnad langesid 4 protsenti, väljamüügihinnad langesid elektri- ja põllumajandustoodete pärast, mis olid miinuses. „Üldine konkurents ja maailmakaubanduse kasv on jäänud kiduraks ning sellistes tingimustes on praegu turg ostjate käes,“ ütles Nestor. Kui aga vaadata Eesti enda ettevõtteid, näiteks puidusektorite omi, polnud Nestori sõnul olukord nii kehv midagi, kui üldine ekspordistatistika näidata võib.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Põllumajandus
Hetkel kuum