Läti maksuime solgib turgu

Kuigi eelmisest aastast saati on Eesti ettevõtjad kiitnud Lätit mikroettevõtete maksusoodustuse süsteemi eest, siis Läti endise maksuameti juhi Kalvis Vitolinsi sõnul pole selleks sugugi põhjust. Veelgi enam – tõenäoliselt muudetakse seadus Lätis üsna varsti ära. „See soodustus solgib meie turgu,“ ütles ta. Tema sõnul on paljud hakanud arvama, et Läti mikroettevõtete 9% maksusoodustust saab ära kasutada igaüks, kes pakub oma ettevõtte alt teenust, ja suured ettevõtted, kes soovivad oma tegevust laiendada. Vitolinsi sõnul kavatseb Läti seadust muuta, nii et seda süsteemi ei saaks kasutada enam näiteks advokaadid ja raamatupidajad. Ta selgitas, et mikroettevõtete maksusoodustus on loodud selleks, et alustavatel ettevõtetel oleks alguses kergem jalad alla saada, mitte et seda saaks kasutada ära oma tavalise sissetuleku pealt väiksema maksu maksmiseks.

„Läti pole üldse õige riik, kus hakata maksudega vangerdama. Maksuamet teab, kuidas siin sahkerdada üritatakse, ja vangerdajad jäävad kaks korda kiiremini vahele kui näiteks Leedus või Poolas,“ rääkis Vitolins. Näiteks on tema sõnul mikroettevõtted automaatselt riskigrupis ja maksuametnikud kontrollivad neid tihti. Ettevõtte laiendamine Lätti registreeritud mikroettevõtte kaudu pole Vitolinsi sõnul aga kuidagi võimalik, kuna maksusoodustusele on seatud väga palju piiranguid. Näiteks kui Eesti ametivõimud tahaksid kontrollida, kas mõni ettevõtja hiilib Lätti registreerinud mikroettevõtte kaudu maksudest kõrvale, tuleb neil Vitolinsi sõnul vaid kontrollida, kas mõni neist ettevõtjatest kuulub ka mõne Eesti firma omanikeringi. „Teoreetiliselt on see Läti seaduste järgi keelatud, kuna selle maksusoodustuse idee on soodustada mikroettevõtete arengut just alguses, kui asja aetakse üksi ja väikselt,“ selgitas ta.

Vitolins lisas, et nii kaua kui Euroopa Liidu riikides on erinevaid maksusüsteeme, jäädaksegi teiste riikide süsteeme tihti paremaks pidama. „Läti rahandusministeerium ja maksuamet küsivad tihti, miks me ei tee midagi nii, nagu tehakse Eestis,“ tõi ta näite.

Lätis kehtib mikroettevõtetele 5-8protsendine maks sõltuvalt nende käibest. Kuni 7000eurose käibega firmadele kehtib üldine 5% maks. 7000,01-100 000 euro suuruse käibega firmadele kehtib esimesel kolmel aastal 5% maks ning see tõuseb neljandal tegevusaastal 8 protsendini.

Samal ajal väheneb neil ettevõtetel kohustus maksta sotsiaalmaksu. Seega koosneb mikroettevõtete maksukoormus vaid ettevõtte ja füüsilise isiku tulumaksust ning nn ettevõtlusriski riigilõivust.

Läti parlament võttis aasta tagasi vastu seaduse, mille järgi kehtib alustavatele mikroettevõtetele esimesel kolmel aastal vaid 9% suurune maksemäär.

Mikroettevõtted, mille käive on 7000-100 000 eurot, maksavad esimesel kolmel aastal maksma vaid 9% käibemaksu ning neljandal tegevusaastal kasvab maksumäär 12%.

Kõnealused ettevõtted ei pea lisaks maksma tulu-, sots- ega töötuskindlustusmakse. 

Mullu septembris kehtestas Läti valitsus 37 valdkonda, kus on keelatud kasutada mikroettevõtetele mõeldud eeliseid. Nende hulka kuuluvad metsatööstus, mäetööstus, tubakatoodete, keemiatoodete, farmaatsiatoodete, kummi ja plastmassitoodete ning metallide tootmine, ehitus ja arhitektuur, hulgikaubandus, taksoteenus, õhutransport, telekommunikatsioon, programmeerimine, info- ja finantsteenused, raamatupidamine ja juriidilised teenused, kindlustus, kinnisvara ost-müük, teaduslikud uuringud, reklaami ja turundusteenused, värbamisagentuurid, riigiasutused ja -kaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid, sotsiaalsed tugiteenused, ühiskondlike, poliitilise ja teise organisatsioonide tegevus jne.