Uurimise taga on rahvusvaheline uurivate ajakirjanike konsortsium ICIJ, mis aastapäevad tagasi tõi päevavalgele suurkorporatsioonide soodsad maksulepingud sellistes riikides nagu Luksemburg, mis võimaldas neil oma maksud minimaalseks optimeerida (nn Luxleaksi skandaal).

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval konverentskõnes, et ajakirjanikud on esitanud hulga küsimusi Putini kohta isiklikult ning samuti tema perekonna, lapsepõlvesõprade ja äripartnerite kohta nagu Juri Kovaltšuk ja Arkadi Rotenberg, vahendas agentuur Bloomberg. Peskovi sõnul on küsimusi esitatud ka „mingite offshore-firmade kohta“.

Näidetena muigama ajavatest pöördumistest tõi Peskov välja küsimuse, kas Putini vara suurus on enam kui 40 miljonit dollarit ning kas talle kuulub isiklikke jahte. Peskov kinnitas, et Venemaal on nii kodu- kui välismaal kasutada suur arsenal juriidilisi meetmeid, et presidendi au ja väärikust kaitsta.

Aasta algul kritiseeris Peskov USA rahandusministeeriumi ametniku Adam Szubini väidet, et Putin on korrumpeerunud ning et USA valitsus on seda aastaid teadnud. Peskov nimetas neid väiteid valeks. Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest esines mõni päev hiljem sarnase väitega, märkides, et rahandusministeeriumi hinnang vastab kõige paremini ka valitsuse hinnangule.

Kovaltšuk on üks asutajaid ja suurim osanik Bank Rossiijas, mida USA rahandusministeerium nimetas Venemaa kõrgemate ametnike, sh presidendi, ihupangaks, kui kehtestas Kovaltšuki ja panga suhtes Ukraina kriisiga seoses 2014. a sanktsioonid.

Rotenbergid on Putini lapsepõlvesõbrad ja judopartnerid, kes Putini „siseringi“ liikmetena samuti USA sanktsioonide alla sattusid. Putini valitsemise ajal on mõlemad kokku ajanud suure varanduse, märkis USA rahandusministeerium.

Aastal 2008 lükkas Putin tagasi väited oma 40 miljardi dollari suuruse varanduse kohta. Ta ütles oma iga-aastasel suurel pressikonverentsil, et sellise info on ajakirjanikud oma ninast välja koukinud ja paberile laiali määrinud.