Kuidas säästa 10 000 eurot kontori sisekujunduselt?

Endiste hansapankurite Priit Põldoja ja Jan Andresoo loodud Inbank tegutses veel viie aasta eest Solarise keskuses üsna nappides tingimustes. Põldoja sõnutsi polnud siis rahaga priisata ja esimesed IKEA lauad pandi ise kokku, kirjutab Äripäeva Sisustaja ajakiri. Osa neist laudadest on ka firma praeguses kontoris Kalamajas Niine tänaval.

Praegu asutakse ajaloolises hoones, kus kunagi paiknes riiklik trükikoda. Praegu tegutsevad seal peamiselt loomeettevõtted ning viimasel korrusel ka Inbank. Kontoris ringkäiku tehes osutas Põldoja kontori südamele – köögile. “Koht, kus saadakse kokku ja vahetatakse mõtteid. Algusest peale oli selge, et tahame avatud kontorit, teisiti ei kujutaks ette,” märkis ta. Kohe selle kõrval on põrandal näha väike minigolfirada, kiviviske kaugusel ka lauatenniselaud. “Kas me just profid oleme, aga mängitakse küll,” muheles Põldoja.

Seintel eestlaste ja lätlaste loomingKuigi lauad-toolid on pigem tumedates toonides, katavad seinu värvikad maalid. Eesti autoritest on esindatud näiteks Kaido Ole ja Merike Estna tööd, sekka on sattunud ka Läti kunsti (Inbankil on Lätis tütarettevõte). Maalid on seintele renditud ühest kohalikust galeriist.

Sisustust valides eelistas Põldoja pigem kohalikku toodangut, samas on valikusse sattunud ka IKEA mööblit. “Näiteks riiulid on IKEAst,” lausus ta ja lisas: “Ma arvan, et ökonoomne ja säästlik on miksida lahedaid disainikomponente, samas kasutada ka lihtsamat mööblit.” Tõsi, veidi aitas Põldojat nende valikute tegemisel hea tuttav, tema isikliku kodu kujundada aidanud sisekujundaja Helen Kolks, aga ideed tulid temalt endalt, nentis ta.

Täielik demokraatia pole võimalik Eraldatud töökabinette Inbanki kontorist ei leia, ka Põldoja ise istub kolleegide seas. Küll on teatud liigendatus osakonniti. “Päris sellist demokraatiat pole, et igaüks istub, kus soovib. Määrame kohad, et oleks teatud loogika ikka olemas. Klienditeenindus, müügiosakond, IT, tootearendus eraldi,” loetles ta. Liigendatuse tekitab osalt seegi, et tegelikult on kokku liidetud kaks erinevat kontoripinda – alguses oldi vaid ühel poolel, aga siis saadi enda kasutusse ka teine kontor, mis esimesega ühendati. Praegu on ruumi umbes 400 ruutmeetrit ja töötajaid 35 kanti. 

Nii nagu riietus räägib inimese, nii räägib sisekujundus kontori kohta, arvas Põldoja. “Oleme väga omanäolised, kui üldse, siis peaks järgmine kord ainult vaatama, et kolaruum leida,” märkis Põldoja. “On kaste, mis pole ära viidud, aga nagu öeldaksegi – disain nõuab ohvreid. Avatud kontoris paistab kõik välja,” arutles Põldoja. 

“Kontor ei saa olla muuseum, elu peab käima! Kui vaatad sisekujundusajakirjadest pilte kontoritest, kus laudadel pole isegi ükski raamat viltu, siis mõtled, et kõik on ju ilus, aga siin ei ela ju keegi – liiga steriilne.” 

Tulevikuplaanide kohta nentis Põldoja, et ilmselt kauaks Niine tänavale siiski ei jääda. Maksimaalselt mahub sellesse kontorisse umbes 40 inimest, aga nad on arvestanud, et ühel hetkel võib tööl olla juba 80 inimest. “Peame hakkama selle aasta lõpus ringi vaatama.” Põldoja sõnul pole mõtet siiski nukrusega ühe kontori peale tagasi vaadata. “Kolimine on tüütu, aga annab uue hingamise.” 

Tühjast ruumist stiilne kontorMobiilirakenduste katsetamise lahendusi pakkuv Testlio avas oma uue kontori ühes Telliskivi vastremonditud vanas tehasehoones sel kevadel. Erinevalt Inbankist on neil praegu ruumi ülegi – kahe korruse peale on pinda 700 ruutmeetrit ning töötab seal ca 30 inimest.

Kui palju kontorisse töötajaid aga üldse mahuks? “Vast 80–100,” sõnas ettevõtte juht Marko Kruustük optimistlikult. Tema sõnul ongi arvestatud sellega, et tiim pidevalt kasvab. Praegugi otsitakse firmasse spetsialiste. Kasvamisambitsioonile viitab ka sisekujundus. Suur köök on mõeldud suurele kollektiivile: reas seisavad näiteks kaks ahju, kaks külmkappi ja kaks nõudepesumasinat.

Esiti ootas Kruustüki sõnul ruumis ees aga tühjus – kontori asemel kasutaks ta pigem sõna angaar. “Korraks rääkisime ka sisekujundajatega, aga kui öeldi hind – umbes 10 000 eurot – siis selliseks kulutuseks küll valmis polnud,” nentis Kruustük. Et ta on oma varasemate tööde käigus disainimisega tegelenud, siis nii otsustaski ta ise oma unistuse ja visiooni ellu viia. Alustada tuli seejuures päris algusest. Algselt polnud ruumis isegi tualette, need tuli nullist üles ehitada nagu ka kõik muu. Kõigele vanale siiski selga ei pööratud, näiteks jäi osalt alles ruumis olnud telliskivisein, mis sai mustaks võõbatud. Põneva detailina sai alumisele korrusele loodud aga näiteks mängutuba, kus lisaks videomängudele on võimalik ka lauajalgpalli mängida.

Mööbel lapsepõlvesõbraltÜldiselt on kontor, alates põrandast-laest ja lõpetades mööbliga, mustvalge. Disainmööbli autor on valdavalt Kruustüki lapsepõlvesõber, disainer Pertti Pleer. “Mulle on alati minimalism meeldinud. Kui kunagi hakkan oma kodu ehitama, siis mõtlen ka midagi sellist luua. Öeldakse küll, et võiks ju disaini mõttes lahe ja värviline välja näha, aga kui pead iga päev selles keskkonnas olema, siis pigem võiks see olla praktiline ja lihtne,” nentis Kruustük. 

Koosolekuruumide akendest avanevad vaated Kalamajale ja Pelgulinnale. “Eks vahel võib silm ekslema hakata, aga suudame keskenduda küll,” muigas Kruustük. Koosolekute ajal peetakse videokõnesid Testlio USA kontoriga. Kruustüki sõnutsi on sealsetes ruumides mööbli osa lihtsamalt lahendatud – kasutatakse IKEA mööblit, seda juba sel põhjusel, et ehitustööd ja disainmööbel on Ameerika Ühendriikides tunduvalt kallim.

Punane tuli mustale laeleÜhest pidi Kruustük kontoris siiski loobuma – ta tahtnuks ülemise korruse lae mustaks võõbata, ent ehitustöölised näitasid siin punast tuld. Valgust jäänuks väheks. Kokkuvõttes katavad lage nüüd hoopis heledad paneelid, mis aitavad müra summutada. Kruustüki hinnangul oli see õige lahendus. Lisaks on väga praktilised teisel korrusel asuvad väikesed isteboksid, kus heli summutamiseks riidega kaetud seinad. “Blokib müra ära. Kui ühe USA reisi ajal sealsetes kontorites ringi vaatasime, oli taolisi pisikesi ruume palju ja need olid kasulikud,” rääkis Kruustük, kust ta nende loomiseks inspiratsiooni sai. Kruustüki kinnitusel ei pea lahenduste leidmiseks kasutama mingeid keerulisi programme. Abiks võib olla vabalt Pinterest, nii nagu talle endalegi. “Kõik disainerid vaatavad sealt, mis juba tehtud,” lausus ta ja rõhutas, et otsis ka ise sealt avatud kontorisse sobivaid sisustusideid. “Eelis on avatud kontori puhul see, et tekivad planeerimata vestlused inimeste vahel. Kui ülemus on oma väikeses boksis, siis see piirab suhtlust,” tõi ta välja valitud planeeringu ja tulemuse eelised.

6 SOOVITUSTMida sisekujundust luues silmas pidada?- Isikupära on tähtis. Kontori sisustamist tasuks võtta kui kodu kujundamist: kontoris oled ju sarnaselt koduga poole oma ärkveloleku ajast.

- Loo keskkond, kus lisaks tööalale on ka palju nii-öelda mängukeskkondi, kus inimesed saaks vabalt ideid vahetada, mitte vaid tööd teha.

- Jälgi, et ka avatud kontoris oleksid nurgakesed, privaatsed tsoonid, kuna kõiki vestlusi lihtsalt ei saa pidada kõigi kuuldes.

- Kui firma on rahvusvaheline, siis hoolitse selle eest, et oleks kommunikatsioonivahendid ja konverentsiruumid, et pidada rahvusvahelisi videokoosolekuid.

- Juht peab olema töötajate seas. Kui tal ka on oma kabinet, siis olgu uks alati lahti. Töökeskkond peab olema läbipaistev.

- Avatud kontor ei pruugi kõigile sobida, ei pea jäigalt selles kinni olema. Parem leida oma stiil, mis kõnetaks, samas esindaks aga ka firma maailmavaadet.Allikas: Priit Põldoja, Inbanki üks asutajatest