DNB Panga laenude netomaht on võrreldes eelmise aasta kuue esimese kuuga kasvanud 1,7% ja jõudis 2016. aasta teise kvartali lõpuks 541 miljoni euroni. Laenude netomahu kasvu põhjus esimesel poolaastal on ennekõike liisinguportfelli kasv. Kliendihoiuste maht on 2016. aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 4,4%, olles teise kvartali lõpus 286,64 miljonit eurot. DNB Panga laenuportfelli üldine kvaliteet on tagatiste väärtuse kasvu ja madalama riskiga laenude väljastamise tulemusel oluliselt paranenud.

"Madal majanduskasv, toppav innovatsioon, demograafilised probleemid elanikkonna vananemise ja immigratsiooniga, poliitiline killustatus ja leviv äärmuslus on mõjunud majanduskeskkonnale halvasti ning muutnud investorid ettevaatlikuks," selgitas Ivars Kapitovičs, DNB Panga tegevjuht. 

Kapitovičsi sõnul on aeglane majanduskasv ja üldine madalseis Euroopas pidurdanud ka väliskaubanduse aktiivsust. "Eesti ettevõtjad peavad pingutama, et olla kasumlikumad ning pakkuda konkurentsivõimelist lisandväärtust. Kuigi Brexiti otsene mõju jääb Eesti majandusele piiratuks, tuleb siiski tulevikus arvestada võimalike kaudsete mõjudega," lisas ta.

DNB Grupp deklareeris 2016. aasta teise kvartali lõpus kasumiks 499 miljonit eurot (4,569 miljardit Norra krooni) ja kogutulu 1,446 miljardit eurot (13,496 miljardit Norra krooni).

DNB Grupi esimese taseme omavahendid (TIER 1 capital ratio) tõusid varasema 13% pealt 15,2% peale, mille kohaselt on DNB üks maailmas paremini kapitaliseeritud panku.