Heitlikud turud meelitavad investorit

Õunmaa arvates lisavad näiteks positiivseid tulemusi näidanud Venemaa aktsiaturule potentsiaali nii stabiilsem nafta hind kui ka võimalikud muutused Euroopa Liidu poolt riigile kehtestatud sanktsioonides. „Kõrgem nafta hind on aidanud meie naaberriigi majandusel mõnevõrra stabiliseeruda, viimase viie kuu jooksul on tööstustoodang olnud suhteliselt stabiilne,“ selgitas ta. „Viimasel kahel kuul on Venemaa nominaalpalk tõusnud 8–9 protsenti, madalama inflatsiooni tõttu on toimunud paranemine ka reaalpalgas ning palgakasvu vedajaks on olnud erasektor,“ loetles Õunmaa areneva turu pakutavaid positiivseid signaale.

Samuti on positiivseid ilminguid oodata Brasiilia turult, mis eelmisel aastal valitsusprobleemide tõttu pidevalt langes ning vahepeal ka suurimate kukkujate hulka jõudis. „Sel aastal on Brasiilia aktsiaturg kukkumisest taastunud, seda suuresti tänu presidendi vahetusele,“ viitas Õunmaa sellele, et sealseid turge negatiivselt mõjutanud faktorid pole täna enam probleem.

Kahe teraga mõõk

Hoolimata sellest, et Venemaa ja Brasiilia turud on vastavalt tänu nafta hinna stabiliseerumisele ning poliitilise olukorra paranemisele kosunud, lisab arenevatesse turgudesse ettearvamatust nende niivõrd suur sõltuvus üksikjuhtumitest.

Näiteks on varem Venemaad negatiivselt mõjutanud, kuid nüüd riigile lootust andev nafta hind üheks põhjuseks, miks praegu on põhja vajunud Venezuela aktsiaturg. „Sõltuvus ühest sissetulekuallikast, milleks Venezuela puhul on nafta, on hea siis, kui barrel maksab 100 dollarit nagu vanadel headel aegadel,“ kirjutas CNN Money kolumnist Patrick Gillespie. Kuigi nafta hind on vahepeal taastunud, pole see riigi jaoks piisav. „Venezuela puhul on tegemist riigiga, kes on Ladina-Ameerikas nafta hinnast kõige rohkem mõjutatud, ning seetõttu ei saa riigi majandus praegu kasvada,“ lisas Barclaysi ökonomist Alejandro Arreaza.

Samuti on poliitilise olukorra järsk muutumine, mis hetkel toob Brasiiliale küll kasu, märk ebastabiilsusest ning see võib turge mõjutada ka negatiivselt, nagu on juhtunud Venezuelas. Jaanuaris saavutas opositsiooniline demokraatlik partei riigi seadusandlikus organis Kongressis 65protsendilise enamuse ning kuna Venezuela on presidentaalne riik, võib patiseis parlamendi ning kolm aastat võimul püsinud president Nicolas Maduro vahel kergesti tekkida.

„Poliitiline ebastabiilsus Venezuelas on sel aastal kasvanud ning see pole kunagi ei majandusele ega turgudele hea,“ selgitas Gillespie teisi põhjuseid, miks Venezuela majandus ja aktsiaturud on tugevas languses ning inflatsioonimäär laes. „Väheneva naftaekspordi tulemusena ei suudeta teenindada ka oma avaliku sektori võlga,“ lisas ta.

Ka probleemide keskel saab valida