Peredele tulid vastu tugiisikud ja nad liikusid edasi oma uutesse kodudesse Tartus, Haapsalus ja Põlvas. Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 60 sõjapõgenikku.

Kolmeliikmelises Süüria perekonnas on lisaks emale ja isale üks laps. Mees on arst, naine on töötanud apteegis ning mõlemad on vabatahtlikena aidanud teisi sõjapõgenikke. Lisaks oma emakeelele valdab mees inglise keelt, naine räägib algtasemel inglise ja prantsuse keelt.

Viieliikmelises Iraagi perekonnas on lisaks emale ja isale kolm last. Naisel on kõrgharidus bioloogias ja ta räägib lisaks emakeelele algtasemel ka inglise keelt. Mees on töötanud teenindussektoris.

Viieliikmelises Süüria peres on kolm kooliealist last. Nii naine kui ka mees on hariduselt ehitusinsenerid ja selles valdkonnas töötanud. Mõlemad räägivad lisaks oma emakeelele algtasemel ka inglise keelt.

Kõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist. Muu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.