Ardo Hansson: peame selgitama paradokse

Näiteks kuidas selgitada, milleks on vaja inflatsiooni kiirendada? Euroopa Keskpank on euroalal deflatsiooniriski tõrjumiseks ja inflatsiooni elustamiseks käivitanud võlakirjade tugiostuprogrammi, mida on otsustatud jätkata vähemalt selle aasta lõpuni. Saksamaal aga on inflatsioonitempo praeguseks juba järsult kiirenenud, küündides jaanuaris 1,9%-le. See on peaaegu Euroopa Keskpanga poolt optimaalseks hinnatud tasemel. Nii on Saksamaal järjest häälekamalt nõutud Euroopa Keskpanga stiimuli lõpetamist. Euroalal tervikuna on inflatsioon kiirenenud 1,8%-le.

Hansson selgitab intervjuus, et kiirustades ja ülepeakaela rahapoliitikat muuta ei saa. Esiteks ei ole veel täit kindlust, et hinnatõus on kindlale alusele saanud. Teisalt on Euroopas sel aastal palju poliitilisi riske – sellises kontekstis on oluline, et rahapoliitika oleks stabiiline.

„Igati normaalne on küsida, milleks meile kiiremat inflatsiooni vaja on? See ei tundu mõistlik ja nii on seda raske selgitada,“ osutab Hansson paradoksidele. Niisamuti on Eestis, kus palgakasvu tempo küündib pea 7%-le, raske inimestele selgitada, miks kiire palgatõus halb on ja hiljem probleeme võib tekitada. Sest kõrgem palk on meeltmööda. „Keskpank viib boolikausi minema ikka siis, kui pidu just alanud on,“ märgib ta.

Inflatsiooni kiirenemine on keskpanga vaatest praegu hea uudis, ütleb Hansson, kuid seda numbrit tuleb lähemalt uurida – praegu pole veel täit kindlust, et inflatsioon on tagasi. Vähemalt paar kuud tuleks olukorral lasta selgineda. Lisaks tuleb arvestada poliitiliste riskidega.

„Praeguses keerulises poliitilises olukorras peaks keskpank olema pigem stabiilsuse tegur, mitte ebakindlust veelgi lisama," osutab Hansson lähenevatele valimistele Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. „Küsimus pole niivõrd karmis või lõdvas rahapoliitikas, vaid praegu on põhjust rõhuda just stabiilsusele ja vältida drastilisi muutusi,“ ütleb ta.

„Kõigile sobivat rahapoliitikat ei olegi, alati on võitjad ja kaotajad,“ ütleb Hansson.

Hansson annab enesele väga hästi aru, et Euroopa Keskpanga praegune rahapoliitika kätkeb omajagu riske. See võib võtta valitsustelt pakilise vajaduse valusad, kuid vajalikud majandusreformid ära teha ning hoida elus nn zombi-firmasid ehk selliseid ettevõtteid, mis suudavad vee peal püsida vaid tänu ülimadalatele intressimääradele. Selle eest ei saa aga keskpanka vastutama panna.

Kommenteerides poliitikute teravaid sõnu Euroopa Keskpanga aadressil, ütleb Hansson, et ohtlik oleks see sellisel juhul, kui poliitikud püüaksid keskpanga otsuseid mõjutada. „Seni pole seda juhtunud,“ nendib ta. Ka keskpankurid kommenteerivad valitsuste eelarvepoliitikat. Nii oleks väga imelik, kui keegi rahapoliitikat ei kommenteeriks.