Euroala inflatsioon jõudis märgilisele piirile

Euroopa Keskpanga mandaat on hoida euroala inflatsioon kahe protsendi piiril – veidi allpool seda taset. Ühtlasi kinnitab number, et võitlus deflatsiooniriskiga on läbi. Jaanuaris tõusid tarbijahinnad euroalal keskmiselt 1,8%.

Peamine hinnakasvu tõukaja on kütuse hind. Alusinflatsioon, mis ei arvesta suurema kõikumisega kütuse ja toidukaupade hindu, püsis veebruaris euroalal kolmandat kuud järjest 0,9% tasemel.

Jaanuaris ütles Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et inflatsiooni taastumine peab esmalt jõudma kindlale alusele, varem pole keskpangal põhjust oma poliitikat muuta. Sama kordas intervjuus Saksa väljaandele Süddeutsche Zeitung hiljuti Eesti Panga president Ardo Hansson.

Küll aga tuleb Euroopa Keskpangal ilmselt oluliselt korrigeerida oma inflatsiooniprognoose, mis tehti läinud aastal enne nafta hinna tõusu. Uued prognoosid avalikustab keskpank järgmisel nädalal korralise intressinõupidamise järel. Praegu kehtiv prognoos visandab selleks aastaks euroalal 1,3% suurust tarbijahindade tõusu.

Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann juba vihjas, kui palju tema arvates prognoose tuleks tõsta. „Inflatsioon tuleb tänavu ilmselt oluliselt kiirem kui on senine prognoos,“ ütles Weidmann, lisades, et Saksamaa kavatseb oma prognoose poole protsendipunkti võrra kergitada. „See võib aktuaalne olla ka euroala kui terviku kohta,“ tsiteeris agentuur Bloomberg.

Saksamaal oli inflatsioonitempo veebruaris juba 2% piirist üle. See on esimene kord enam kui nelja aasata jooksul. Inflatsioonitempo kiirenes aasta baasil 2,2%-le.

Mario Draghi on seni korduvalt öelnud, et riskid on praegu pigem negatiivses suunas. Põhjuseks ebakindlus, mis johtub nii USA presidendi Donald Trumpi agendast, Suurbritannia Euroopa Liidust välja astumise plaanidest kui ka olulistest valimistest ELi asutajariikides Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal.