Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa odavpood hiilib Eesti turule

    Saksa kontsern Lidl tahab peagi Eestis juured alla ajada, paigas on Äripäeva teada nii poodide arv, oodatav turuosa kui ka juhid.

    Asjaajamine käib saladuskatte all, mida on õnnestunud veidi kergitada. “Tegutsevad vaikselt, et kõrvu välja ei paistaks,” sõnas üks turuga hästi kursis olija ja lisas, et Lidl on valmis Eestis alustades ka kahjumiga leppima.
    Lidl püüab infokilde hoida nii salajas kui võimalik, vältides lekete hirmus väliseid nõustajaid ehk teeb kõike in-house. Samas on kostunud, et ettevõtte Baltikumi plaane veavad Leedu inimesed, samuti on leitud juhid nii Eesti kui Läti poolele.

    Ei ole küsimust, kas Lidl tuleb Eesti turule. Küsimus on, millal.

    Janne Tapio Lihavainen
    Prisma juht
    Lidli numbrid
    Kirjeldatakse Lidli plaani: paari aasta jooksul tuleb Eestis leida kümme asukohta, et osta maad ja rajada kauplused. Igas tegutsemiskohas peaks olema vähemalt 20 000 elanikku. Eesti turust loodab Lidl endale võita umbes 5 protsenti.
    Konkurents ei ajavat Lidlile hirmu nahka, sest ta lepiks esimestel aastatel kahjumiga. Seega ilmselt ei kipu ta ka kedagi siinselt turult üles ostma, nagu pakutakse. Teisalt ei välistata, et Lidl on juba proovinud seda teed minna, kuid on lõpuks mingil põhjusel käega löönud.
    Turule on Lidlil arukas vaikselt ja targu siseneda, sest Lidli nime väljakäimine paneks ka maa hinnale mitukümmend protsenti otsa, nenditakse veel.
    Siit-sealt kostub, et Lidl on sihikule võtnud tootjad. Küsimusele, kuidas Farmi suhtuks, kui Lidl pakuks koostööd, vastas Farmi Piimatööstuse juht Valdis Noppel, et kuulaksid nad ära. Kas on juba kuulanud? “Ma ei tahaks seda kommenteerida,” kostis ta.
    Küsimus ajas
    Prisma juhti Janne Tapio Lihavainenit huvitab peamiselt üks vastus. “Ei ole küsimust, kas Lidl tuleb Eesti turule,” lausus ta. “Küsimus on, millal.”
    Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats on kuulnud, et Lidl vaatab nii Eesti kui ka Läti suunas. “On kuulda, et nad on siin maad otsinud. Milleks muuks nad seda otsivad kui laienemiseks.”
    Coop Eesti juht Jaanus Vihand kinnitab Batsi juttu. “Meie teada on Lidl Eesti turule tulemas,” lausus Vihand ja lisas, et kui vaadata Lidli turuosa kosumist Soomes ja Leedus, on oodata tugevat mõju. “Tõenäoliselt meie põhikonkurendid, kes on seni ennast suurtes linnades hästi tundnud, saavad rohkem pihta. Meie põhitugevus ei ole näiteks Tallinn.”
    Bats tõdeb, et konkurents teravneks veelgi, kui Lidl Eestis kanda kinnitab. “See mõjutab kõiki. Palju sõltub sellest, kuhu nad oma poed püsti panevad ja millised poeketid nende lähedal asuvad,” rääkis Bats. “Leedus on Lidl Rimi müüki väga oluliselt mõjutanud.”
    Öeldakse, et oma hoobi sai ilmselt Lidli tugevuse tõttu ka Maxima, kellel eelmisel aastal käive kukkus.
    Lidl haarab Leedus järjest suuremat tükki turust. Järgmisel nädalal on Leedus avatud juba 26 poe uksed. “Me oleme huvitatud linnadest, kus on vähemalt 20 000 elanikku,” ütles Lidl Leedu kommunikatsioonijuht Agnė Gaižauskienė Leedu turu kohta. “Takistusi ei ole meil olnud. Kõik on läinud nii, nagu enne Leedus alustamist arvasime. Business as usual.
    Lidl ei hoia tagasi ka investeeringutega. Leedus on ta viimase kolme aasta jooksul kulutanud üle 120 miljoni euro näiteks hoonetele, poodidele ja IT-le. Mullu investeeris Lidl Leetu 60 miljonit eurot, sellest 40 miljonit eurot läks ettevõtte logistikakeskusele Kaunase lähedal, ülejäänud raha panustas osaliselt poodidesse.
    Naabrite turu vallutamisest Gaižauskiene ei räägi. “Mulle on need küsimused Eesti ja Läti turule mineku kohta tuttavad,” ütles ta, kuid suunas laienemisega seotud päringud oma Saksamaal asuvatele ülemustele.

    Lidl

    Saksamaa odavkett, suurimaks konkurendiks Aldi

    Tegutseb 30 riigis

    Üle 10 000 kaupluse

    315 000 töötajat

    Emafirma Schwarz Group investeeringute maht selleks aastaks 6,5 miljardit eurot

     

    Aldi

    Üle saja-aastase ajalooga Saksa odavkett

    Tegutseb 17 riigis, Eestile kõige lähem on Poola

    Üle 10 000 kaupluse

    Käive üle 50 miljardi euro

    Põrus korra
    Lidli Eestisse tulekust on räägitud aastaid – juba Säästumarketi algusajast. Rohkem kui kümme aastat tagasi ostis Lidl siin suure hurraaga krunte kokku, kuid mõne aja pärast otsustas need ootamatult müüa ja lahkuda, vihjates Eesti turu väiksusele.
    See võibki Äripäevaga suhelnud inimeste sõnul olla põhjus, miks Lidl praegu kidakeelne on. “Korra on Lidl Baltikumi siseneda üritades tolmutanud ja kõvasti põrunud. Üritatakse asi mingit pidi paika saada ja siis kireda,” kommenteeriti.
    Eri tegijate suust kõlab ka skeptilisi noote. “Lidl on siia juttude järgi tulnud kümme aastat, nii et ei pea seda tõenäoliseks,” sõnas 1Partner Kinnisvara partner Tanel Tarum. “Asjad on varem kuidagi ära vajunud. Neil on olnud palju soodsamaid hetki turule tulla. Ennustaksin teist skeemi: Lidl tuleb turule kellegi äraostmise teel.”
    Domus Kinnisvara juht Raul Reino kahtleb, et kruntide hind Lidli innukust pidurdada suudaks. “Elu näitab, et kui peakontoris on otsus ära tehtud, siis ei hakata spekuleerima, millal Eesti kinnisvaraturul toimub krahh ja on võimalik osta soodsamalt. Neil peaks raha jaguma,” kommenteeris ta.
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.