Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puust ja punaseks: automaksu mõju firmade rahakotile

Näide auto maksustamisest.

Kui firma ostab järgmisel aastal pärast plaanitud maksumuudatusi uue auto, tuleb arvestada, et tasuda tuleb keskkonnalõiv ning erisoodustusmaks hakkab sõltuma sõiduki võimsusest.

Vaata allpool galeriid sellest, kui palju tüüpilised autod firmadele edaspidi maksma lähevad.

Ostuhetkel peavad värsked autoomanikud maksma ühekordse niinimetatud keskkonnalõivu. Seda tuleb tasuda sõiduki esmaregistreerimisel ja juba registreeritud autode puhul üks kord esimesel omanikuvahetusel pärast seaduse jõustumist, mis on plaanitud 2018. aastasse.

Alates 2015. aastast ehitatud sõidukitel hakkab riik tasumäära arvutama CO2 heitmete järgi, enne 2015. aastat valminud kasutatud autode puhul aga mootori võimsuse järgi.

Kui auto on ehitatud neli või vähem aastat tagasi, tuleb keskkonnalõivuks välja käia täismäär. Edasi hakkab aga rolli mängima summat üha väiksemaks muutev vanusekoefitsient. Kui auto iga on 11 aastat või rohkem, tuleb tasust välja käia vaid 20%.

Erisoodustusmaks võimsuse pealt

Kui varem oli erisoodustuse maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus ning seda arvestati reaalse kasutuse järgi, siis nüüd muutub arvestus kilovatipõhiseks.

Lisaks kaob ära sõidupäevikute pidamise kohustus: autot nii era- kui tööasjus kasutavad firmad saavad kuulutada sõiduki segakasutuses olevaks.

Seejärel hakkab firma igakuiselt tasuma erisoodusmaksu määras, mis sõltub auto võimsusest, kusjuures viis aastat või enam vanade autode taks on 25% väiksem. Võimsuse valis riik maksu aluseks seetõttu, et rahandusministeeriumi hinnangul kajastab see hästi auto väärtust.

Ministeeriumi hinnangul muutub tööandja sõiduautodest valdava enamuse ehk ligi 70% jaoks kuumäär senisest soodsamaks, mõnel juhul isegi rohkem kui 60% võrra.

Nii keskkonnalõiv kui erisoodustusmaksu muudatused on alles plaanimisel ning veel pole koostatud isegi vastavat eelnõud. Seetõttu võib maksude loogika või määr veel muutuda.

nimi:Toomas Luman,
amet:Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
tekst:Keskkonnalõiv on automaks
Esiteks tuleks rääkida asjadest õigete nimedega. Tegemist on automaksuga, mitte mootorsõidukite keskkonnalõivuga. See, et uuemaid autosid maksustatakse CO näitaja järgi, ei muuda maksu veel keskkonnalõivuks. Sama hästi võiks jääda ka võimsuse juurde, mis on kõikidel autodel olemas ja mille andmete laialdase võltsimise kohta ei ole vähemalt hiljuti uudiseid kuulnud.
Veelgi keerulisem on mõista aga seda, miks keskkonnalõiv peaks sõltuma auto vanusest ja kuidas see soodustab autopargi keskkonnasõbralikumaks muutumist. Kõik ju teavad, et Eesti autopark on Euroopas vanim, meie autod on just seetõttu kõige saastavamad ning lõpuks ka vähem turvalised. Aga sellele vaatamata hakkab maks soodustama just autopargi vananemist, kui 11 aastat või vanema auto puhul tuleks tasuda vaid 20% maksust.
Ei ole ka kuulda olnud, et minister sooviks uue lõivu puude ja põõsaste istutamisele suunata, sest kõik saavad aru, et raha läheb puhtalt riigikassa aukude lappimiseks. Aus oleks rääkida sellisel juhul otse, et meil on raha puudu – kas teeme automaksu? Ühtset või perioodilist maksu, mis oleks laia maksubaasi tõttu ka madalama määraga, nagu mujal maailmas, ei julge keegi aga arutadagi, sest poliitiliselt see ei lendaks ja valijatele ei meeldiks.Aga valimised on kohe tulemas.
Nii on jälle mindud raha koguma eelkõige ettevõtjailt, kes liisivad rohkem uusi autosid, sest need on töökindlamad ja turvalisemad ning oma päevast suure osa autos veetva müügimehe või projektijuhi jaoks tähtsad argumendid.
Sellele, et kassas tuleb raha puudu, tuleks mõelda ikka veel enne kulutuste planeerimist – ja ka siis tuleks esmalt vaadata, kas kõik muud kulutused on põhjendatud, mida maksurahaga tehakse. Uue maksu kehtestamine peab olema viimane võimalus, kui on selge, et kõik teised variandid on ammendunud. Täna nendest teistest variantidest aga ei räägitagi, sest kuskilt kokku tõmmata on ebameeldiv teema – juurde lubada aga tore.

Mõju rahakotile

Allpool galeriis on toodud on kolm näidet uute ja kolm vanade sõiduautode kogukulu kohta koos võimaliku liisingumakse ning maksumuudatuste mõjuga.

Arvutuste puhul on arvesse võetud, et firma ostab 2018. aastal pärast uue korra jõustumist auto ning annab selle segakasutusse ehk sõidukit kasutatakse nii era- kui ka töösõitudeks.

Uued autod ostab firma liisinguga ning ostuhinnad on koos käibemaksuga. Kasutatud autod ostab ettevõte eraisikult kohe välja ning käibemaksu hind ei kajasta.

Uued autod on võetud 48 kuuks kapitalirendile fikseeritud intressimääraga 2,5%, euribor on loetud võrdseks nulliga. Liisingu sissemakse on 10% ostuhinnast. Kuna uued autod on võetud segakasutusse, saab firma tagasi ka poole igakuise liisingumakse eest tasutud käibemaksust.

6 fotot

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.