Edelaraudtee: Eesti jääb ilma terviklikust raudteevõrgustikust
Valitsuse otsus jätta rahastamata Lelle-Pärnu raudteelõigu remont ning lõpetada 2019. aastast vedude tellimine on Edelaraudtee Infrastruktuuri AS juhataja Rain Kaarjase sõnul kahetsusväärne, kuna jätab Eesti ilma terviklikust raudteevõrgustikust.
Kui siiani on Eesti suurimad linnad ja tõmbekeskused olnud raudteega ühendatud, siis 2019. aastast jääb edelasuund teadmata ajaks kuni Rail Balticu tulemiseni raudteeühenduseta. "Näeme, kuidas nii Kesk-Eesti kui ka Pärnumaa inimesed peavad ühendust vajalikuks ning iga päev rongi kasutavad, et liikuda Pärnu ja Tallinna vahel," ütles Kaarjas. "Eesti raudteekaart ei ole pärast Lelle-Pärnu sulgemist enam terviklik."
Kaarjase kinnitusel tähendab otsus, et lisaks raudteeuuendustele jääb tegemata plaanitud Tootsi ja Pärnu jaama remont, samuti jäävad Lelle-Pärnu lõigul kasutult seisma Euroopa Liidu toetustega välja ehitatud ooteplatvormid. Ka Rail Balticu ehitamine läheb kohaliku raudteetranspordi kadumisega kallimaks, kuna ehitusmaterjal tuleb kohale viia maanteed pidi, selgitas Kaarjas.
Kaarjase kinnitusel saab 69,5 km pikkusel Lelle-Pärnu lõigul rong sõita kiirusega 80 km/h kuni raudtee sulgemiseni, sõiduaeg Tallinnast Pärnusse on 2 tundi ja 20 minutit.
Eile otsustas valitsus lõpetada Lelle-Pärnu raudteelõigul vedude tellimise alates 2019. aastast, sest raudteelõigu tehniline seisukord ja kiiruse hoidmine üle 60 km/h eeldaks üle 17 miljoni euro investeeringuid, mis aga ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.