Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Savisaar ladus oma tõe lauale

    Edgar Savisaar teel kaposse ülekuulamisele.Foto: Andres Haabu

    Täna päeval kutsus Edgar Savisaar kokku pressikonverentsi, mille sisu ja teemat ta ette ei teatanud. Kokkutulnutele teataski ta alustuseks, et tema plaan on avaldada see, miks ta peab oma kohtuprotsessi poliitiliseks.

    „Seda, et see on poliitiline protsess, ei ole seni tõsiselt võetud, aga midagi peale poliitika te sealt ka ei leia,“ ütles Savisaar. Oma jutu kinnituseks rõhutas ta, et protsess on kestnud juba kuus aastat: „Kui sellel oleks sisu olnud, poleks seda nii pikalt hoitud,“ ütles Savisaar.
    Rääkides oma protsessi käivitamisaegadest, rõhutas Savisaar, et toonane riigi peaprokurör Norman Aas ja kapo juhi asetäitja Erik Heldna on tänaseks leidnud tee erasektorisse ja neid enam kohtusüsteemis ei ole. „Heldna pani kaabet kapost, kui minu kohtuprotsessi asjaolud hakkasid selguma,“ rõhutas Savisaar. „Miks ta ei oodanud tulemusi ära, ma küsin.“
    Kolm suurt põhjust

    Kas teil on Šveitsis arve ja seal peal raha?

    Edgar Savisaar: Minul?... Kas ma pean rääkima sellest, mis tulevikku puudutab või pean rääkima minevikust? Aga tuleme selle juurde siis, kui selleks on aeg. Kui esitame tunnistusi ja asitõendeid.

    Savisaar jätkas väitega, et see protsess on mõjutanud poliitmaastikku – nimelt ei saa seaduslikult valitud linnapea täita oma tööülesandeid. „Toon kolm põhjust, miks mind karistatatakse: esiteks, et näitasime rahvale öist sissetungi Tallinna linnavalitsusse, et see sai lindile,“ loetles Savisaar ja jätkas: „Teiseks meeleavaldused riigiprokuratuuri ees ja kolmandaks film „Savisaare protsess“, viis seeriat, mis näitas adekvaatselt, mis toimuma hakkab ja mis peegeldas asjade käiku. Need on põhjused, miks mind karistatakse.“
    Järgmisena võttis Savisaar üles tunnistajatega kauplemise teema. „Asjas on 14 tunnistajat, kellele esitati kahtlustused, et survestada neid andma ütlusi minu vastu. Kusjuures enamik neist on tavalised linnaametnikud ja nende sellisel viisil protsessi tirimine ei ole õige ja on põhjendamatu. Küll näitab see seda, mida tahetakse saavutada,“ nentis Savisaar.
    Neli kiusatud tunnistajat
    Eraldi võttis ta jutuks neli tunnistajat, keda on juba üle kuulatud. Ta alustas Villu Reiljanist. „Ta kinnitas, et altkäemaksu ta ei pakkunud ja mina ei nõustunud ka millegi sellisega,“ kinnitas Savisaar. „Reiljani lugu ei jõudnud kuskile.“
    Järgmisena võttis ta ette endise linnaametniku Priit Kutseri. „Kahju, et tema puhul prokuratuur ei pidanud sõna, sest Kutser ei rääkinud nagu kästi, mistõttu ta peab seda võitlust nüüd edasi pidama,“ kahetses Savisaar. „Kutseri juhtum näitab, kuidas tunnistajatega kauplemine käib. Kaebad Savisaare peale ja me laseme su lahti. Ja vastupidi, kui ei kaeba, siis me kiusame edasi. See on huvitav tähelepanek meie prokuratuuri tööpraktikast.“
    Ettevõtja Hillar Tederist rääkides selgitas Savisaar, et nende esimene kohtumine polnud mitte 2014. aastal, vaid kaks aastat varem. „Tegelikult mul oli linnapeana väga tõsine huvi taga, et Tallinna ehitataks Baltimaade kõrgeim pilvelõhkuja, mis oli detailplaneeringuga lubatud. 2012 saatsin neile kirja, et miks nad seda pilvelõhkujat ehitama ei ole asunud. Tänaseni ei ole. Aga see oli kindlasti mitu aastat enne seda, kui ma kohtusin selle firma esindajatega,“ selgitas Savisaar ja asus klaarima ka palju räägitud erakondade toetamise teemat.
    „Teder ütles, et 2014 nemad ühtegi erakonda ei toeta ja mina siis selle peale ütlesin talle, et räägime siis järgmisel aastal sel teemal uuesti,“ rääkis Savisaar. „Selles ei ole midagi kuritegelikku, normaalne asjade käik.“ Rõhutamisväärseks pidas Savisaar ka asjaolu, et Hillar Teder rääkis kohtus läbivalt mitte altkäemaksust, vaid spondeerimisest.
    Viimase kohtu ees tunnistusi andnud protsessi osalisena võttis Savisaar ette Paavo Pettai. „Ei saa tänaseni aru, miks teda kroontunnistajaks peetakse,“ imestas Savisaar ja nentis, et Pettail polnud ju süüdistuste kohta midagi öelda.
    „Kõik need neli tunnistajat olid prokuratuurile võrdlemisi vastuvõetamatud,“ võttis ta oma jutu kokku. „Nad tahtsid, et kaevataks Savisaare peale – no seda ei tehtud.“
    Milleks teabehange?
    Savisaarel oli südamel veel üks teema: teabehange. „Ma ei tea tänaseni, miks mind teabehanke raames jätlitama hakati,“ oli ta hämmingus. „Pöördusime kohtuniku poole ja palusime, et meile tutvustataks neid dokumente, kohtunik keeldus, leidis, et see ei ole protsessi osalistele vajalik. Mina olin sel ajal Eesti suurima opositsioonierakonna juht ja ma arvan, et õigusriigi seisukohalt on oluline minu jälitamise asjaolud avalikkuse ette tuua. Me ei jäta seda nõudmist. Ka ajakirjandus võiks selle vastu huvi tunda,“ pani Savisaar avalikkusele südamele.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.