Savisaar ladus oma tõe lauale

„Seda, et see on poliitiline protsess, ei ole seni tõsiselt võetud, aga midagi peale poliitika te sealt ka ei leia,“ ütles Savisaar. Oma jutu kinnituseks rõhutas ta, et protsess on kestnud juba kuus aastat: „Kui sellel oleks sisu olnud, poleks seda nii pikalt hoitud,“ ütles Savisaar.

Rääkides oma protsessi käivitamisaegadest, rõhutas Savisaar, et toonane riigi peaprokurör Norman Aas ja kapo juhi asetäitja Erik Heldna on tänaseks leidnud tee erasektorisse ja neid enam kohtusüsteemis ei ole. „Heldna pani kaabet kapost, kui minu kohtuprotsessi asjaolud hakkasid selguma,“ rõhutas Savisaar. „Miks ta ei oodanud tulemusi ära, ma küsin.“

Savisaar jätkas väitega, et see protsess on mõjutanud poliitmaastikku – nimelt ei saa seaduslikult valitud linnapea täita oma tööülesandeid. „Toon kolm põhjust, miks mind karistatatakse: esiteks, et näitasime rahvale öist sissetungi Tallinna linnavalitsusse, et see sai lindile,“ loetles Savisaar ja jätkas: „Teiseks meeleavaldused riigiprokuratuuri ees ja kolmandaks film „Savisaare protsess“, viis seeriat, mis näitas adekvaatselt, mis toimuma hakkab ja mis peegeldas asjade käiku. Need on põhjused, miks mind karistatakse.“

Järgmisena võttis Savisaar üles tunnistajatega kauplemise teema. „Asjas on 14 tunnistajat, kellele esitati kahtlustused, et survestada neid andma ütlusi minu vastu. Kusjuures enamik neist on tavalised linnaametnikud ja nende sellisel viisil protsessi tirimine ei ole õige ja on põhjendamatu. Küll näitab see seda, mida tahetakse saavutada,“ nentis Savisaar.

Eraldi võttis ta jutuks neli tunnistajat, keda on juba üle kuulatud. Ta alustas Villu Reiljanist. „Ta kinnitas, et altkäemaksu ta ei pakkunud ja mina ei nõustunud ka millegi sellisega,“ kinnitas Savisaar. „Reiljani lugu ei jõudnud kuskile.“

Järgmisena võttis ta ette endise linnaametniku Priit Kutseri. „Kahju, et tema puhul prokuratuur ei pidanud sõna, sest Kutser ei rääkinud nagu kästi, mistõttu ta peab seda võitlust nüüd edasi pidama,“ kahetses Savisaar. „Kutseri juhtum näitab, kuidas tunnistajatega kauplemine käib. Kaebad Savisaare peale ja me laseme su lahti. Ja vastupidi, kui ei kaeba, siis me kiusame edasi. See on huvitav tähelepanek meie prokuratuuri tööpraktikast.“

Ettevõtja Hillar Tederist rääkides selgitas Savisaar, et nende esimene kohtumine polnud mitte 2014. aastal, vaid kaks aastat varem. „Tegelikult mul oli linnapeana väga tõsine huvi taga, et Tallinna ehitataks Baltimaade kõrgeim pilvelõhkuja, mis oli detailplaneeringuga lubatud. 2012 saatsin neile kirja, et miks nad seda pilvelõhkujat ehitama ei ole asunud. Tänaseni ei ole. Aga see oli kindlasti mitu aastat enne seda, kui ma kohtusin selle firma esindajatega,“ selgitas Savisaar ja asus klaarima ka palju räägitud erakondade toetamise teemat.

„Teder ütles, et 2014 nemad ühtegi erakonda ei toeta ja mina siis selle peale ütlesin talle, et räägime siis järgmisel aastal sel teemal uuesti,“ rääkis Savisaar. „Selles ei ole midagi kuritegelikku, normaalne asjade käik.“ Rõhutamisväärseks pidas Savisaar ka asjaolu, et Hillar Teder rääkis kohtus läbivalt mitte altkäemaksust, vaid spondeerimisest.

Viimase kohtu ees tunnistusi andnud protsessi osalisena võttis Savisaar ette Paavo Pettai. „Ei saa tänaseni aru, miks teda kroontunnistajaks peetakse,“ imestas Savisaar ja nentis, et Pettail polnud ju süüdistuste kohta midagi öelda.

„Kõik need neli tunnistajat olid prokuratuurile võrdlemisi vastuvõetamatud,“ võttis ta oma jutu kokku. „Nad tahtsid, et kaevataks Savisaare peale – no seda ei tehtud.“

Savisaarel oli südamel veel üks teema: teabehange. „Ma ei tea tänaseni, miks mind teabehanke raames jätlitama hakati,“ oli ta hämmingus. „Pöördusime kohtuniku poole ja palusime, et meile tutvustataks neid dokumente, kohtunik keeldus, leidis, et see ei ole protsessi osalistele vajalik. Mina olin sel ajal Eesti suurima opositsioonierakonna juht ja ma arvan, et õigusriigi seisukohalt on oluline minu jälitamise asjaolud avalikkuse ette tuua. Me ei jäta seda nõudmist. Ka ajakirjandus võiks selle vastu huvi tunda,“ pani Savisaar avalikkusele südamele.