Dagbladet: Venemaa ja augusti needus

Kaasaegse Venemaa ajaloos on august neetud kuu. Kõige rohkem õnnetusi – ja neid pole vähe – on tabanud seda riiki just augustis. Nii et mida karta sel aastal, küsib Dagbladet.

Sel aastal läks Putin, nagu tavaliselt, Sotši omamoodi sisepagendusse. Nagu ikka, ühendab ta seal puhkuse tööga ja võtab puhkuseresidentsis vastu teiste riikide liidreid. Võib-olla loodab temagi, et augusti needus läheb oma katastroofidega seal temast mööda.

Venemaa kaasaegne ajalugu algas 22. augustil 1991. 26 aastat tagasi kukkus läbi KGB riigipöördekatse, millega taheti kukutada Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov. Kogu riigi kangelaseks sai siis Venemaa president Boriss Jeltsin, ronides tankile koos sõduritega, kes pidid riigipööret läbi viima, ja pöördus sealt sõdurite, meedia ja rahva poole. See tähistas uue ajastu algust. Sama aasta jõulupühade ajal lõpetas Nõukogude Liit ametlikult oma eksistentsi – lõppes augustis alanud protsess.

Optimism oli suur. Kuid turumajandus ja demokraatia pöördusid kiiresti röövmajanduseks ja kaoseks. Paljude jaoks oli elu suur segadus, töö kaotus, vägivald, seadusetus ja ideoloogiline krahh, sest kommunistlik süsteem, mida peeti inimelu põhialuseks, muutus kriitika- ja sõimuobjektiks.

Ja küpsemas oli juba järgmine šokk, august 1998. See saabus rubla devalveerimise ja kokkukukkumise märgi all. See august jättis venemaalased ilma säästudest ja kärpis kõvasti palku ja pensione. Kuid vähe tähtis polnud ka see, et see kriis viis rahvalt usalduse läänelikesse väärtustesse, vabasse turgu ja demokraatiasse, millesse paljud uskusid. Kas Lääs on Venemaad petnud?

Aasta hiljem, augustis 1999 sai asepeaminsitriks avalikkusele tundmatu luurejuht Vladimir Putin. Tema algatas teise Tšetšeenia sõja, pärast seda, kui Moskvas ja teistes linnades – jälle augustis – lasti õhku elumaju.

Pool aastat pärast seda, kui Putinist sai president, uppus 12. augustil Barentsi merel allveelaev Kursk ja hukkus kogu meeskond, 118 meremeest. Katastroof näitas, et relvajõududes valitses kaos ja ebaprofessionaalsus. Kuid selle asemel, et algatada sõda kaose vastu armees, läks Putin lahingusse meediaga, kes sellest kaosest rääkida julges. Seetõttu sai augustist 2000 tänapäeva Venemaa ajalooline pöördupunkt.

Veel üks pööre oli augustis 2008, kui Gruusia president Mihhail Saakašvili ründas Lõuna-Osseetiat. Putin, olles tol ajal peaminister, andis otsustava vastuse. Ta lõi grusiinid sellest Kaukaasia vabariigist välja ja saatis oma väed Gruusiasse. Sõjaväelaste ja armee kasutamine naabritega konfliktide lahendamises on saanud Putini välispoliitilise repertuaari osaks.

Suured metsatulekahjud ja üleujutused juhtuvad maailmas tihti augustis, ka Venemaal. Ka on augustis kõige rohkem lennuõnnetusi ja terroriakte. Niisiis, mis veel võib juhtuda selle kuu järelejäänud päevade jooksul? Loodame, et mitte midagi.

Lähitulevikus võivad dramaatiliseks muutuda sõjalised manöövrid Valgevenes tuleval kuul ja järgmise aasta märtsis Venemaal toimuvad presidendivalimised, kuhu oodatakse ka Putinit kandideerima. Võib-olla murravad need sündmused augusti needuse, küsib Dagbladet.