valimised

Soomlased valisid pühapäeval oma 200-liikmelist parlamenti. Seekordsed Eduskunta valimised võitsid sotsiaaldemokraadid napilt Põlissoomlaste ees, vahendab Helsingin Sanomat.

Nendega, kes tahaksid pidada eurovalimistel professionaalsemat arutelu – näiteks Urmas Paet või Andrus Ansip – keegi arutlema ei hakka, ennustab politoloog Viljar Veebel.

Kui senimaani on räägitud, et Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ei soovi valitsusse minna, siis Äripäevale teadaolevalt on olukord hoopis teistsugune – Seeder tahtvat endale rahandusministri kohta, kuna siis on kõige parem korraldada II pensionisamba reformi, mis on Isamaa olulisim punkt.

Kui Islandil juhtis pealinna edukalt komöödianäitleja, siis miks ei võiks koomik olla Ukraina president?

Äripäeva ajakirjanikud väitsid, et nädala kaotaja on Swedbanki aktsionär ning võitjad Mart ja Martin Helme – saates "Äripäev eetris" selgub, miks ning kas kõik nõustusid selle väitega.

Reformierakonna Euroopa Parlamendi valimiste esinumber Andrus Ansip on kampaaniat võimsalt alustanud ega jäta vahele ühtegi võimalust praeguse ja tulevase koalitsiooni pihta tulist kriitikat pilduda.

Vabariigi Valimiskomisjon registreeris oma tänasel koosolekul uued riigikogu liikmed ja asendusliikmete nimekirja, teatas komisjon.

Keskerakond, Isamaa ja EKRE väidavad, et ihaldatud ametikohti jagavad erakonnad alles kõneluste lõpus, kuid sellegipoolest käivad jutud, kes on millisele ametikohale käpa peale pannud.

Koalitsioonikõnelused on langetanud peaminister Jüri Ratase juhitava Keskerakonna reitingutes kolmandale kohale, kaotades toetust nii eakate kui venekeelsete valijate seas, selgub Postimehe tellitud Kantar Emori uuringust.

Äripäeva raadio saates "Kuum tool" päevakajalisi teemasid arutanud LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja välispoliitika ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski leidsid, et seniste koalitsioonikõneluste põhjal on vara öelda, milline tuleb võimulepe ja milliseks kujuneb uue valitsuse poliitika.

Eesti poliitikas on vaja paanika külvamise asemel vaadata olukorrale kaine meelega, leidsid ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.

Esmaspäeval Keskerakonna juhatusest lahkunud Raimond Kaljulaid tõdes, et koduerakonna otsused on karjuvas vastuolus tsentristliku maailmavaatega, kuid toonitas, et Jüri Ratasel on võimalik pöörata veel valitud teekonnal tagasi ja vältida pereheitmise riski, mis päev-päevalt süveneb.

Eile pärastlõunal parlamendi puhvetis Eestis resideeruvate suursaadikutega kohtunud Keskerakonna, Isamaa ja EKRE poliitikud kinnitasid Keskerakonna juhatuse liikme Enn Eesmaa sõnul, et kuuldustel radikaalsest suunamuutusest Eesti välispoliitikas pole alust.

Isamaa otsustas eile vastu võtta Keskerakonna pakkumise hakata läbi rääkima koalitsiooni moodustamises koos EKREga ja ütles ühtlasi ära Reformierakonna ettepanekust teha ühine valitsus koos sotsiaaldemokraatidega.

Raskelt sündiv uus valitsuskoalitsioon võiks olla võimalikult laiapõhjaline ja selle juht ei tohiks välistada ühtegi poliitilist jõudu, leidsid ettevõtjad Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis

Valitsuse tegemine on praegu hoopis tagantpoolt teise tulemuse teinud Isamaa ja Helir-Valdor Seedri kätes, kirjutab ettevõtja Peeter Kungla.

Sel nädalal käsitles kirjutas Äripäev enim valimistest ning potentsiaalsest koalitsioonist, aga mõistagi ka aina paisuvast rahapesuskandaalist ning ei läinud päris mööda ka sporditeemadest ehk dopinguga seonduvast.

Saates "Äripäev eetris" olid arutuse all kaks läbi viimase nädala kerinud saagat - rahapesukahtlused Eestis tegutsevate pankade kohal ja kompavad katsed uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.

Pragmaatiliselt võttes oleks nüüd hea, kui Keskerakond ja Reformierakond kiiresti stabiilse valitsuse moodustaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime viimastest arengutest valitsuskõnelustel, Ekspress Grupi tulemustest, Luminorist ja Iisraeli õppetundidest Eestile.

Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonikõneluste eel võib arvata, et Reformierakonna jõupositsioon on nüüd nõrgem, kui riigikogu mandaatide hulk seda ennustada lubas – see omakorda tähendab oravapartei valija poolt vaadatuna lahjemat lepet, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe.

Ettevõtjad ootavad uuelt riigikogult riigireformi ja erakondade ülest ühiskondlikku konsensust maksusüsteemis, kirjutab tööandjate keskliidu esimees Kai Realo.

Ajast ja arust viieprotsendine valimiskünnis pärsib väikeste erakondade ja nende toetajate ideede jõudmist riigikokku, kirjutab Elurikkuse Erakonna (ERE) juhatuse liige, ettevõtja Lauri Tõnspoeg.

Koalitsioonikõnelused on veel lapsekingades ja suletud uste taga tehtavaid poliitilisi liite on keeruline prognoosida, kuid EKREl on strateegiliselt mõistlikum protestil põhinevat toetust koguda opositsioonis, leidsid Äripäevaga suhelnud riigi- ja majandusteadlased.

Äripäev tegi kokkuvõtte, missugused võiksid olla uue koalitsiooni majandusprogrammide ühisosad ning erinevused.

Reformierakonna juhtimisel kokku pandavat uut valitsusliitu ähvardab majandus- ja maksuküsimustes kaks kari ning suuresti sõltub Isamaa või Keskerakonna kompromissivalmidusest, kas Kaja Kallasel õnnestub nendest karidest mööda purjetada, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Äsja lõppenud riigikogu valimised näitasid, et ametliku valimispäeva tähtsus on selges langustrendis. See paneb küsima, kas üleriigiline pühapäevane valimispäev on üldse vajalik.

Kõige suurema mõjuga pikaajaline jälg, mille need valimised Eesti poliitikalukku jätavad, on EKRE hoogne tõus ja mõju kasv poliitikas ja ühiskonnas, kirjutab politoloog Tõnis Leht.

Valija andis Kaja Kallase juhitavale Reformierakonnale mandaadi otsustusvõimelise ja stabiilse parempoolse valitsuse moodustamiseks.

EKRE suur häälte arv näitab, et erakonna brändis on toimunud muudatus. See on väga oluline ühiskondlik protsess, leiab strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane.

Täna peab valimised võitnud Reformierakond konsultatsioone nii Isamaa, sotside kui Keskerakonnaga. Kas tuleb kaksik-, kolmik- või mõni muu liit, näitab aeg. Kergelt ei tule kokku ükski koalitsioonivariant.

Äripäevaga võimalike valitsuskombinatsioonide teemal vestelnud ärimehi ühendab see, et pea kõik neist tunnevad heameelt Reformierakonna edu üle. Visioonid ideaalsest koalitsioonist lähevad aga lahku.

Teisipäevases hommikuprogrammis pakume värskeid teateid poliitikarindelt, kust võib hakata selguma, kellega Kaja Kallas valitsuse moodustab.

Äripäeva ajakirjanikud ja fotograafid külastasid eile kuut valimispidu ja jälgisid, mida pidulised tegid, kellega rääkisid ning kuidas meeleolu õhtu jooksul muutus.

Valimised näitavad selgelt, et rahvas soovib eraomandust ja turumajandust ning on vastu riigistamisele ja riigi sekkumisele kodanike asjadesse, ütles Skinest Grupi juht Oleg Ossinovski.

Valimistulemus on oodatust parem – mõnda aega tundus, et inimesed ootasid Reformierakonna võitu rohkem kui erakond ise, ütles PRFoodsi suuromanik Indrek Kasela.

Reformierakond kasvatas eilsetel riigikogu valimistel erakonna toetust võrreldes eelmiste valimistega 1,1 protsenti (enne 27,7%, nüüd 28,8%) ning sai sellega 34 kohta riigikogus (+4). Samas pooltes ringkondades olid nad varasemaga võrreldes punases ehk said vähem hääli.

Eesti seadusloome pärast ettevõtja Tiit Pruuli südant ei valuta, kuna Go Groupi ühe omaniku hinnangul on koostöövõimelised poliitjõud selgelt enamuses. Võimunihkest riigikogus kaotasid Pruuli hinnangul üleregulaatorid.

Riigikogus 12 kohta saanud Isamaa esimesed konsultatsioonid valitsuse moodustamiseks algavad juba täna, partei esimees Helir-Valdor Seeder kedagi välistada ei kavatse, kuid n-ö võistlevatel pakkumistel ka osaleda ei soovi.

Parempoolne majanduspoliitiline programm võiks olla järgmiste koalitsioonikõneluste selgroog, sest rahvas on andnud selleks mandaadi, leiab ettevõtja Raul Kirjanen.