Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadusuuring: mis lööb investori ja ettevõtja vahele kiilu?

    Kolme Eesti ülikooli koostöös valminud uuringu järgi näevad investorid ja ettevõtjad partnerluse käigus tekkivaid probleeme sageli väga erinevalt.

    Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Estonian Business Schooli tehtud uuringust selgus, et kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldavad, et peamine takistus seisneb selles, et investeeringuks küsitav summa on liiga suur või ei suudeta investeeringuvajadust piisavalt põhjendada.
    Enamik investoreid tõi ettevõtjatega sujuva koostöö tegemisel takistustena välja ka ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist. Veel nimetati äriidee tehnoloogilise lahenduse ebaselgust ja valdkonnapõhise tehnoloogilise pädevuse puudumist tiimis, eriti infotehnoloogiaga seotud äriideede puhul ning ka äriidee nõrkust, sh selle vähest turupotentsiaali. Ettevõtjad seevastu ootavad investoritelt suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist.
    Ettevõtjate koolitusvajaduste osas, mis parandaks rahastuse saamist, olid investorite arvamused suhteliselt ühtsed. Toote/teenuse turul testimine ja klientidelt tagasiside saamine ning meeskonnatöö oskused on kaks aspekti, millele ettevõtjad peaksid investorite arvates suuremat tähelepanu pöörama. Samuti tõdesid nii investorid kui ka ettevõtjad ise üksmeelselt, et osapoolte vaheline kommunikatsioon vajab parandamist. Praegu, tulenevalt erinevast taustast, räägitakse kogemustest ja teadmistest n-ö erinevas keeles.
    Investorid ise pidasid enda puhul kõige rohkem täiustamist vajavaks valdkonnaks omanikeringist õigel ajal ehk väärtuse kasvades väljumist investeeringu kõrge tulususe tagamiseks, kuid ettevõtjad seda mõtet ei jaganud. Ettevõtjate soovitused investoritele täiendamist vajavate valdkondade osas olid järgmised: kuidas leida kaasinvestoreid ja nendega koostööd teha, investeeringute tasuvuse hindamine ja võrdlemine, enda koostöövõrgustike kasutamine ja arendamine.
    Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu Tallinna Ülikooli uuringujuhi Külliki Tafel-Viia sõnul tuleb uuringu tulemustele tuginedes ettevõtlusõppes senisest enam tähelepanu pöörata ettevõtja ja investori erinevate rollide mõtestamisele ning meeskonnatöö ja osapoolte vahelist kommunikatsiooni toetavate oskuste arendamisele. „Ettevõtlusõppesse erinevate osapoolte kaasamine võimaldab siduda kontaktvõrgustiku arendamist õppeprotsessi osaks. Eelinkubatsioonil ehk äriideede arendamisel on praktilise ettevõtlusõppe osana oluline roll mentorsidemete ja ettevõtja-investor-suhtluse tekitamisel ning idee esitlemise oskuste ja kogemuse pakkumisel,“ rõhutab Tafel-Viia.
    EBSi ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm lisab, et eriti oluline on investorivaate käsitlemine kliendi ja turu valideerimise protsessis ja samuti ärimudeli kaitsmisel. „See võimaldab vähendada uuringus esile tulnud ettevõtjate teadmiste vajakajäämisi kliendi ja turu tundmise osas ning annab võimaluse tuua ettevõtlusõppesse turu tagasisidet. Investeeringu tegijate seisukohalt on tulususe tagamiseks oluline tähelepanu pöörata oskusele investeeringust mõistliku ajaga väljuda,” selgitab Elenurm.
    Uuring sündis ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames.
  • Hetkel kuum
Peeter Tammistu: ja siis ma mõtlen – kuidas leida küsimused õigetele vastustele
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Balti börside IPOd: kellega tasub kaasa minna ja kellega mitte
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Eesti raketid Ukrainale pole vanaraud. Ütleme seda rahulikult
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti Panga prognoos: majandus paraneb, aga jääb tänavu miinusesse
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Venemaa firma ostis IKEA tehase
IKEA müüb oma Venemaa tehase kohalikule firmale Invest Plus.
IKEA müüb oma Venemaa tehase kohalikule firmale Invest Plus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.