• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,25
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,25
  • 30.08.17, 08:00

Teadusuuring: mis lööb investori ja ettevõtja vahele kiilu?

Kolme Eesti ülikooli koostöös valminud uuringu järgi näevad investorid ja ettevõtjad partnerluse käigus tekkivaid probleeme sageli väga erinevalt.
Teadusuuring: mis lööb investori ja ettevõtja vahele kiilu?
  • Teadusuuring: mis lööb investori ja ettevõtja vahele kiilu? Foto: Postimees / Scanpix
Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Estonian Business Schooli tehtud uuringust selgus, et kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldavad, et peamine takistus seisneb selles, et investeeringuks küsitav summa on liiga suur või ei suudeta investeeringuvajadust piisavalt põhjendada.
Enamik investoreid tõi ettevõtjatega sujuva koostöö tegemisel takistustena välja ka ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist. Veel nimetati äriidee tehnoloogilise lahenduse ebaselgust ja valdkonnapõhise tehnoloogilise pädevuse puudumist tiimis, eriti infotehnoloogiaga seotud äriideede puhul ning ka äriidee nõrkust, sh selle vähest turupotentsiaali. Ettevõtjad seevastu ootavad investoritelt suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist.
Ettevõtjate koolitusvajaduste osas, mis parandaks rahastuse saamist, olid investorite arvamused suhteliselt ühtsed. Toote/teenuse turul testimine ja klientidelt tagasiside saamine ning meeskonnatöö oskused on kaks aspekti, millele ettevõtjad peaksid investorite arvates suuremat tähelepanu pöörama. Samuti tõdesid nii investorid kui ka ettevõtjad ise üksmeelselt, et osapoolte vaheline kommunikatsioon vajab parandamist. Praegu, tulenevalt erinevast taustast, räägitakse kogemustest ja teadmistest n-ö erinevas keeles.
Investorid ise pidasid enda puhul kõige rohkem täiustamist vajavaks valdkonnaks omanikeringist õigel ajal ehk väärtuse kasvades väljumist investeeringu kõrge tulususe tagamiseks, kuid ettevõtjad seda mõtet ei jaganud. Ettevõtjate soovitused investoritele täiendamist vajavate valdkondade osas olid järgmised: kuidas leida kaasinvestoreid ja nendega koostööd teha, investeeringute tasuvuse hindamine ja võrdlemine, enda koostöövõrgustike kasutamine ja arendamine.
Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu Tallinna Ülikooli uuringujuhi Külliki Tafel-Viia sõnul tuleb uuringu tulemustele tuginedes ettevõtlusõppes senisest enam tähelepanu pöörata ettevõtja ja investori erinevate rollide mõtestamisele ning meeskonnatöö ja osapoolte vahelist kommunikatsiooni toetavate oskuste arendamisele. „Ettevõtlusõppesse erinevate osapoolte kaasamine võimaldab siduda kontaktvõrgustiku arendamist õppeprotsessi osaks. Eelinkubatsioonil ehk äriideede arendamisel on praktilise ettevõtlusõppe osana oluline roll mentorsidemete ja ettevõtja-investor-suhtluse tekitamisel ning idee esitlemise oskuste ja kogemuse pakkumisel,“ rõhutab Tafel-Viia.
EBSi ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm lisab, et eriti oluline on investorivaate käsitlemine kliendi ja turu valideerimise protsessis ja samuti ärimudeli kaitsmisel. „See võimaldab vähendada uuringus esile tulnud ettevõtjate teadmiste vajakajäämisi kliendi ja turu tundmise osas ning annab võimaluse tuua ettevõtlusõppesse turu tagasisidet. Investeeringu tegijate seisukohalt on tulususe tagamiseks oluline tähelepanu pöörata oskusele investeeringust mõistliku ajaga väljuda,” selgitab Elenurm.
Uuring sündis ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele