Kuidas tunda ära toksiline kolleeg või ülemus?

17. september 2017, 12:30
Halb päev tööl.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170917/USEFUL/170919698/AR/0/AR-170919698.jpg

Toksiline töökeskkond on muutunud tõsiseks probleemiks. Kuidas toksilisust aga ära tunda ning mida muuta?

Goergetowni ülikooli äriprofessor Christine Porath on kirjutanud raamatu ebaviisakatest inimestest töökeskkonnas. Ta on juba kaks kümnendit uurinud seda, miks on töökeskkonnas leviv ülbus, emotsionaalne ahistamine, kiusamine ja teised toksilised tegevused rohkem levima hakanud. Taoline töökeskkond mõjub töötajate tervisele ja heaolule kehvasti, kirjutab portaal Inc.com.

„Ebaviisakus röövib töökeskkonnast keskendumise. Rohkem kui 4500 arsti, meditsiiniõe ja haiglatöötajate seas läbi viidud küsitlusest selgus, et 71 protsenti neist seostas ebaviisakat käitumist (solvamine, alandamine jms) meditsiiniliste vigadega. 27 protsenti sidus taolise käitumise patsientide surmaga,“ kirjutas Paroth New York Timesis.

„Inimesed, kes töötavad ebameeldivas töökeskkonnas, ei suuda informatsiooni nii hästi koguda,“ nentis Paroth. „Nad ei suuda informatsiooni enam nii efektiivselt ka töödelda. Töötajad panustavad vähem ning kaotavad oma motivatsiooni.“

Allpool on välja toodud klassikalised näited, mille järgi tunneb ära toksilise töökeskkonna. Teemat on vaadeldud kahe poole pealt – sinu ülemus ja sinu kolleegid. Igal juhul demoraliseerib selline keskkond töötajaid ning produktiivsus ja suutlikkus vähenevad.

9 näidet toksilisest ülemusest

  • Kõnnib vestlusest ebaviisakalt minema, sest kaotab selle vastu huvi.
  • Võtab koosoleku ajal telefonikõnesid vastu ja ei lahku selleks ruumist.
  • Narrib inimesi avalikult ning toob välja nende vigu ning isiksusega seotud veidrusi.
  • Tuletab oma alamatele meelde, kus on nende „koht“ organisatsioonis ja milline on nende ametinimetus.
  • Võtab omale tunnustuse töötajate saavutuste ja panuse eest.
  • Nad ei anna eelnevalt teada, mida nad tegema hakkavad.
  • Nad räägivad teistest töötajatest taga ning levitavad kuulujutte, tavaliselt on eesmärk kedagi mustata.
  • Neil jääb puudu organiseeritusest ja keskendumisvõimest. Neil ei ole distsipliini, et töö ära teha.
  • Tal on alati õigus ning vigu tehes ta neid ei tunnista.

8 näidet toksilistest kaastöötajatest

  • Suhtlusest moodustavad suure osa kriitika ja negatiivsus.
  • Kaudset suhtlust ning passiivsest agressiivsust kasutatakse selleks, et oma volitusi ületada.
  • See, mida nad räägivad ja kuidas käituvad, on kaks erinevat asja. Nad ütlevad ühte ja teevad teist, mis näitab aususe ja terviklikkuse puudust.
  • Meeskonnaliikmete ja teiste osakondadega tehakse vähe koostööd.
  • Inimeste vahel on nõnda suur konkurents ning kadedus, et see muutub pärssivaks jõuks.
  • Nad lubavad midagi teha ja jätavad selle tegemata.
  • Nad levitavad kuulujutte ning räägivad inimesi taga.
  • Nad on jäigad ning ei taha muutuda.

Kuidas töökeskkonda paremaks muuta?

Porath ütleb, et sul on mitmeid lihtsaid ja tasuta viise, kuidas ettevõtted saavad oma töökeskkonda ja –kultuuri paremaks muuta. Allpool on mõned neist välja toodud.

Naerata ja täna inimesi rohkem. „Kui sa teed väikseid muudatusi, kasvõi kuulad, naeratad, jagad või tänad teisi rohkem, siis sellel võib olla väga suur mõju,“ ütleb Porath. Ta ütles, et naeratamine ja lihtne tänamine muudab inimese teiste silmis 27 protsenti soojemaks, 13 protsenti kompetentsemaks ning 22 protsenti tsiviliseeritumaks.

Jaga informatsiooni. Inimesed on efektiivsemad kui nad teavad, kuidas nende töö ettevõtte missiooni ja strateegiaga ühilduvad.

Ole viisakas. Viisakas käitumine ja teistega arvestamine parandab töökeskkonda märkimisväärselt. „Ühest uuringust, kus osalses üks biotehnoloogiafirma, leiti, et neid, kes olid viisakamad, nähti kaks korda tõenäolisemalt juhtidena.“

Näita välja austust. „Kui inimesi austada, tunnevad nad ennast väärtuslikumana ja võimsamana,“ ütles Porath. Pahatahtlik ebaviisakus hoiab inimesi madalal ja paneb neid tundma väiksena.

Ära kasuta koosolekute ajal tehnoloogiat. Porath tõi välja ühe näite, kuidas suurfirma juht sai jagu iganädalasel koosolekul toimunud niinimetatud multitegumitööst (multitasking). Ta pani ukse ette kasti ning palus kõigil osalejatel oma nutitelefonid sinna panna. See muutis töötajad tähelepanelikumaks. Ta ei lubanud töötajatel kasutada ka sülearvuteid. Alguses oli töötajatel sellega raske toime tulla – nad kuulsid telefonihelinaid ning meenutasid uimastisõltlasi.

Mõne nädala möödudes muutusid koosolekud aga nii produktiivseks, et nende pikkust vähendati poole võrra. Juhi sõnul olid töötajad rohkem hetkes, võtsid rohkem osa ning tundsid ennast isegi lõbusamalt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    17. September 2017, 12:38
    Otsi:

    Ava täpsem otsing