Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansip: Eesti pole kriisiks piisavalt valmis

    Andrus AnsipFoto: Eiko Kink

    Kümme aastat tagasi esimesi ilminguid näidanud majanduskriisi meenutades tõdes toonane peaminister Andrus Ansip, et siis oli valitsus kriisiks väga hästi valmistunud, praegu aga on Eesti tema hinnangul kriisiks halvemini valmis kui toona.

    tekst:Reservid on sõrmede vahelt pudenenud.

    nimi:Andrus Ansip

    "Ega need ajad kerged polnud," meenutab kriisi ajal peaministri ametit pidanud Andrus Ansip. "Aga me tulime kriisist välja paremini kui valdav enamus Euroopa riike. Oleks võinud ikka palju hullemini minna."
    Tema sõnul suudeti aastatel 2005–2007 korralikult reserve kasvatada: aastas 6–6,5 miljardit krooni. Ansip nentis, et tema legendaarne tsitaat “Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada” omistati tagantjärele 2009. aastale, kui asjad päris hullud olid.

    number:6,5

    tekst:miljardit krooni aastas suutis Eesti 2005-2007 reserve kasvatada.

    “Ja nüüd ma ütlen, et sellises kriisis tahaks elada kogu Euroopa. Ütlesin seda 2008. aastal, mil eelarve ülejääk oli 2,7 protsenti ja tööpuudus alla 4 protsendi. Kui reservi kogumine oli raske, siis veel raskem oli hoiduda reservide kulutamisest,” ütles Ansip. “Eriti pärast pronkssõdurit – siis öeldi, et Eesti on kõige sügavamas kriisis pärast teist maailmasõda ning majandust tuleb stimuleerida, aga siis polnud veel mingit kriisi. Majanduskasv oli – ma peast ütlen – umbes seitse ja pool protsenti," ütles Ansip.
    Kriisiks olid olemas reservid
    "Me olime kriisiks väga hästi ette valmistunud. Meil olid reservid, laenu polnud vaja võtta. Aga võtsime 550 miljardit alla 1,5% intressiga. Selle paigutasime Hollandi, Saksa ja Belgia võlakirjadesse. Sellist äri oskab igaüks teha, et laenab 1,5ga ja võtab siis 5 protsenti intressi ja sellest elab… 2009. kriisiaastal teenis Eesti nendelt miljard eurot," meenutas Ansip. Samal ajal hoidis Läti headel aegadel eelarve kergelt miinuses ning kui Parex Bank kukkus, siis oli Lätil Ansipi meenutuste järgi väga raske laenu saada.
    "Aga miks me siis majandust ei stimuleerinud? Ei saanud! Majanduse struktuur polnud ehitussektori tõttu jätkusuutlik. Kui 2005. aastal oli meil – mälu järgi – 42 000 ehitajat, siis 2008. aastal oli neid 84 000! Hispaanias ja Iirimaal oli samasugune kinnisvarabuum. Hispaania stimuleeris majandust ja vaadake, kus nad nüüd on – tööpuudus 25%, noorte tööpuudus 50%. Nii et see oli meil õige valik," ütles Ansip.
    2009. aastal teatas Eesti ka euroalaga ühinemise plaanist. "Üks Rootsi pangajuht pidas meid pehmelt öeldes ullikesteks. Aga avaldus oli hea, meid hakati jälgima, siia tulid Ericssoni ja Telia Sonera investeeringud, neile ka väiksemad ja keskmised ettevõtted. Investeeringud tulid Eestisse," meenutas Ansip.
    Kriisiks on mõistlik valmistuda
    Kui praegu tuleks kriis, kas Eesti oleks selleks valmis? "Minu hinnangul oleks Eesti praegu kriisiks halvemini valmis kui toona. Mitte seda, et kriis paistaks… no aga ega toona ka kuskilt kriisi paistnud. Aga praegusel valitsusel oleks ka õige silmas pidada, et majandus on tsükliline. Me ei tea, millal tuleb kriis, kust ta tuleb või kui sügav ta on, aga mõistlik on selleks valmistuda, sest pole põhjust kahelda, et kriis ükskord tuleb," ütles Ansip, kellele teeb tuska asjaolu, et Eestis on olnud kriisi ajal eelarve plussis ja headel aegadel miinuses. "Reservid on sõrmede vahelt pudenenud," nentis Ansip.
    Kriisiaegse valitsuse suurimaks veaks peab endine peaminister asjaolu, et kuigi ehitusbuumi kohalolu tajuti juba 2005. aastal, siis ei osatud õigel ajal pidurit tõmmata.
    "Oli teadmine, et buum on. Aga see oli vist Helenius, kes ütles isegi, et hinnad saavad minna ainult üles, üks pangajuht ütles reklaamis, et tuleb ise aeda värvima, kui saad kuskilt mujalt odavama laenu – selline oli õhkkond. Stimuleerisime madalate intressidega kinnisvaralaene valel ajal. Oleks pidanud tagasi tõmbama, aga stimuleerisime veel maksumaksja rahaga kinnisvaramulli suurenemist," meenutas Ansip.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.