Ansip: Eesti pole kriisiks piisavalt valmis

"Ega need ajad kerged polnud," meenutab kriisi ajal peaministri ametit pidanud Andrus Ansip. "Aga me tulime kriisist välja paremini kui valdav enamus Euroopa riike. Oleks võinud ikka palju hullemini minna."

Tema sõnul suudeti aastatel 2005–2007 korralikult reserve kasvatada: aastas 6–6,5 miljardit krooni. Ansip nentis, et tema legendaarne tsitaat “Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada” omistati tagantjärele 2009. aastale, kui asjad päris hullud olid.

“Ja nüüd ma ütlen, et sellises kriisis tahaks elada kogu Euroopa. Ütlesin seda 2008. aastal, mil eelarve ülejääk oli 2,7 protsenti ja tööpuudus alla 4 protsendi. Kui reservi kogumine oli raske, siis veel raskem oli hoiduda reservide kulutamisest,” ütles Ansip. “Eriti pärast pronkssõdurit – siis öeldi, et Eesti on kõige sügavamas kriisis pärast teist maailmasõda ning majandust tuleb stimuleerida, aga siis polnud veel mingit kriisi. Majanduskasv oli – ma peast ütlen – umbes seitse ja pool protsenti," ütles Ansip.

Kriisiks olid olemas reservid

"Me olime kriisiks väga hästi ette valmistunud. Meil olid reservid, laenu polnud vaja võtta. Aga võtsime 550 miljardit alla 1,5% intressiga. Selle paigutasime Hollandi, Saksa ja Belgia võlakirjadesse. Sellist äri oskab igaüks teha, et laenab 1,5ga ja võtab siis 5 protsenti intressi ja sellest elab… 2009. kriisiaastal teenis Eesti nendelt miljard eurot," meenutas Ansip. Samal ajal hoidis Läti headel aegadel eelarve kergelt miinuses ning kui Parex Bank kukkus, siis oli Lätil Ansipi meenutuste järgi väga raske laenu saada.

"Aga miks me siis majandust ei stimuleerinud? Ei saanud! Majanduse struktuur polnud ehitussektori tõttu jätkusuutlik. Kui 2005. aastal oli meil – mälu järgi – 42 000 ehitajat, siis 2008. aastal oli neid 84 000! Hispaanias ja Iirimaal oli samasugune kinnisvarabuum. Hispaania stimuleeris majandust ja vaadake, kus nad nüüd on – tööpuudus 25%, noorte tööpuudus 50%. Nii et see oli meil õige valik," ütles Ansip.

2009. aastal teatas Eesti ka euroalaga ühinemise plaanist. "Üks Rootsi pangajuht pidas meid pehmelt öeldes ullikesteks. Aga avaldus oli hea, meid hakati jälgima, siia tulid Ericssoni ja Telia Sonera investeeringud, neile ka väiksemad ja keskmised ettevõtted. Investeeringud tulid Eestisse," meenutas Ansip.

Kriisiks on mõistlik valmistuda

Kui praegu tuleks kriis, kas Eesti oleks selleks valmis? "Minu hinnangul oleks Eesti praegu kriisiks halvemini valmis kui toona. Mitte seda, et kriis paistaks… no aga ega toona ka kuskilt kriisi paistnud. Aga praegusel valitsusel oleks ka õige silmas pidada, et majandus on tsükliline. Me ei tea, millal tuleb kriis, kust ta tuleb või kui sügav ta on, aga mõistlik on selleks valmistuda, sest pole põhjust kahelda, et kriis ükskord tuleb," ütles Ansip, kellele teeb tuska asjaolu, et Eestis on olnud kriisi ajal eelarve plussis ja headel aegadel miinuses. "Reservid on sõrmede vahelt pudenenud," nentis Ansip.

Kriisiaegse valitsuse suurimaks veaks peab endine peaminister asjaolu, et kuigi ehitusbuumi kohalolu tajuti juba 2005. aastal, siis ei osatud õigel ajal pidurit tõmmata.

"Oli teadmine, et buum on. Aga see oli vist Helenius, kes ütles isegi, et hinnad saavad minna ainult üles, üks pangajuht ütles reklaamis, et tuleb ise aeda värvima, kui saad kuskilt mujalt odavama laenu – selline oli õhkkond. Stimuleerisime madalate intressidega kinnisvaralaene valel ajal. Oleks pidanud tagasi tõmbama, aga stimuleerisime veel maksumaksja rahaga kinnisvaramulli suurenemist," meenutas Ansip.