Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ABB uus juht: ettevõte ei tohi riigile loota

Iga ettevõte peab oma konkurentsivõimekuse ise looma, mitte lootma riigile, ütleb kevadel ABB Baltikumi juhtimise Bo Henrikssonilt üle võtnud Jukka Patrikainen.

Digitaliseerimine ja e-teenused tulevad meie ellu järjest rohkem sisse. Kuid vähemalt sama tähtis on ka “traditsiooniline” tööstus, keegi peab tootma seadmeid ja masinaid, mida internet ja digitaalühendused ühendavad.

Jukka Patrikainen

Aprillis teatas ABB, et alates 15. maist saab Baltikumi juhiks Jukka Patrikainen ja senine juht Bo Henriksson suundub pärast 36 aastat ettevõttes pensionile.

Patrikainen ütles kevadises pressiteates, et ootab huviga väljakutset ja hakkab rakendama uut strateegiat, millega konkurentsivõimet kasvatada. Nüüd on ta ametis olnud umbes pool aastat. „See on olnud suurepärane aeg, kindlasti on aidanud palju kaasa, et ettevõte on mulle tuttav, sest olen siin töötanud 20 aastat,“ rääkis ta intervjuus Äripäeva teemaveebile tööstusuudised.ee

Milliseid muudatusi olete ettevõttes selle ajaga teinud ja mis seisab veel ees?

Me arendame ABBd pidevalt. Muutused ja arendamine on tänapäeval üks tegevuse osa kõigil ettevõtetel, meie jaoks on peamine, et teeme seda süstemaatiliselt ja kaasame sellesse kõik oma töötajad.

Palun analüüsige korra Eesti tööstuse hetkeseisu. Mis karjub parenduste järele ja mis on väga hästi?

Alustas ABBs 1997. aastal Soomes, kus ta vastutas juhtimise ning operatiivse tegevuse eest müügi- ja korrashoiuvaldkonnas.
2013. aastal alustas tööd korrashoiuteenuste juhina Balti riikides.
2015. aastal nimetati ABB Balti riikide müügi- ja korrashoiuteenuste juhiks.
Esineb 30. novembril konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018.
Tutvu programmiga ja registreeri siin.

Eesti tööstussektor on üsna väike, kuid kindlasti arenguvõimeline. Tean, et praegugi on planeerimisel suuri investeeringuid. See on positiivne märk, kuid me vajame neid rohkem. Tööstus on valmis kaasa tulema ja looma uusi ärivõimalusi kõigile sektoritele. See tagab stabiilsuse ja avab uksed maailmaturule.

Eesti kohta öeldakse, et meil on väga kasulikud e-teenused, kuid tööstus ja ettevõtted jäävad siin maha. Kuidas seda hindate? Millised on meie väljakutsed tööstuse digitaliseerimisel?

Digitaliseerimine ja e-teenused tulevad meie ellu järjest rohkem sisse. Eesti teeb selles valdkonnas suurepärast tööd ja seda tuleb jätkata. See on väga oluline küsimus ka ABB-le. Kuid vähemalt sama tähtis on ka “traditsiooniline” tööstus, keegi peab tootma seadmeid ja masinaid, mida internet ja digitaalühendused ühendavad. Tehniliste oskuste arendamine on tulevikus hädavajalik, maailm vajab pidevalt rohkem energiaressursse ja keerukaid lahendusi, et vähendada mõju keskkonnale.

Riik on viimasel ajal teinud palju muudatusi ja teravam teema on olnud näiteks maksupoliitika. Kuidas teile see kõik tundub? Kas Eesti on oma konkurentsieelist ehk lihtsat maksusüsteemi rikkumas või me vajamegi muudatusi?

Iga ettevõte peab oma konkurentsivõimekuse ise looma. Turg näitab, kuidas see on õnnestunud. Kuid kindlasti on kõigi jaoks hea, kui on olemas avatud dialoog.

185,7 miljonit eurot oli mullu ABB ASi käive, kasvades aastaga 20%. Veidi üle poole müügitulust teeniti Soome turult, suuruselt teine turg oli Saksamaa.

Bo Henriksson valiti kevadel parimaks juhiks. Kuidas eelmist juhti kirjeldaksite?

Bo oli ABB Grupis üks pikima karjääriga juhte. See ütleb kõik. Me tegime Boga koostööd neli aastat – niipalju olen töötanud Eesti ABBs –, seega oli meil aega arutada kõiki teemasid ja teha koostööd mitmetel tasanditel.

Muide, Bo Henriksson räägib ka eesti keelt ja kuulsin, et ka teie oskate eesti keelt. Kuidas keeleoskust ise hindate?

Õpin eesti keelt järjekindlalt, alates tänavusest aastast eraõpetaja käe all – ta aitab mind, et omandaksin teie keele kogu tema ilus ja nüansirikkuses.