Artikli 7 rakendamine tähendaks, et Poola ministrid ei saaks hääletada Euroopa Liidu Nõukogus, kus ELi liikmesriikide ministrid kohtuvad eesmärgiga muuta ja võtta vastu õigusakte.

Põhjus, miks komisjon tahab rakendada artiklit 7, seisneb Poola kohtureformis, mille tagajärjel saaks Poola valitsus vabastada mitu ülemkohtu kohtunikku ametist vanuse tõttu, kui praegust ülempiiri 70 aastat tuuakse 65 peale. Reformi tõttu peaks ametist lahkuma 40 protsenti kohtunikke, sealhulgas ülemkohtu esimees. Edaspidi saaks otsustusõiguse, kes vanusepiiri ületavatest kohtunikest tohib tööd jätkata, justiitsministri asemel Poola president Andrzej Duda.

Samuti saaksid reformi tulemusel parlamendiliikmed suurema hääleõiguse otsustada, keda määrata kohtunikuks. Varem tegid seda kohtunikud ise.

Poola võimuparteil Õigus ja Õiglus, kelle kandidaadina sai Duda 2015. aastal presidendiks, on häälteenamus riigi parlamendis, sealhulgas nii ülem- kui ka alamkojas. Seetõttu peetakse kohtureformi ellu viimist tõenäoliseks.

Artikli 7 esimese astme rakendamiseks vajab Euroopa Komisjon neli viiendikku Euroopa Liidu Nõukogu häältest. Tõenäoliselt saab komisjon ka nõukogu, Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikide enamuse toetuse, et otsus ellu viia. Eelmisel kuul hääletas europarlament häältega 438 : 152 selle poolt, et ette valmistada ametlik käik Euroopa Liidu Nõukogu jaoks artikli 7 käivitamisel. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel on öelnud, et nemad toetavad Euroopa Komisjoni otsust, kui viimane soovitaks sanktsioone Poola vastu.