Riik muudab töökeskkonna nõudeid

18. jaanuar 2018, 10:57
Esmase tervisekontrolli peab edaspidi tegema katseaja jooksul, mitte tööle asumise esimesel kuul.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180118/NEWS/180119678/AR/0/AR-180119678.jpg

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada tööohutuse bürokraatianõudeid ning muuta töökeskkond turvalisemaks.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul suunavad uued nõuded tööandjat rohkem ohutu töökeskkonna peale mõtlema.

Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli, pidades silmas töös esinevaid ohte ning ohutegureid, näiteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide korral tehakse tervisekontroll enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmine töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine või tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine.

Selleks, et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, sätestatakse rikkumise korral rakendatavale leppetrahvile ülempiir – see ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja leppetrahvile ülempiiri ei seata.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.

Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.

Sotsiaalministeeriumi teatel on seadus kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. January 2018, 10:59

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing