Küsimus tõstatus Äripäeva raadio debatisaates, kus likvideerimisärile punkti pannud ja varem meedias madalat profiili hoidnud Sakjas seisis vastamisi võlausaldajate liidu juhi Marie Rosinaga.

Mida ettevõtluskeelu saanud Sakjas edasi teeb? „Mida teeb mees, kes on ühel alal pikka aega tegutsenud ja töötanud?“ uuris Sakjas vastu ja vastas seejärel küsimusele.

„Temast saab konsultant samal alal, jagab oma teadmisi. Asun tööle ühte õigusbüroosse, mis tegeleb keeruliste võlavaidlustega, esindades nii võlgnikke kui võlausaldajaid,“ ütles Sakjas.

Peale selle rääkis Sakjas saates, kuidas mõjutasid tema ärist lahkumist nii Rosin kui ka prokuratuur. Nimelt süüdistas prokuratuur Sakjast raamatupidamise kohustuse rikkumises. Esimese kahtlustuse esitas prokurör Sakjasele 2015. aasta juulis ja viimati läinud aasta suvel. Sakjas otsustas prokuröriga kokkuleppe sõlmida, selle hinnaks oli ettevõtluskeeld, lisaks peab Sakjas riigikassasse tasuma 3000 eurot.

Veel kirjeldab Sakjas saates tüüpilist klienti ja milliseid ultimaatumeid võlausaldajad esitavad, ning arutleb Rosinaga, kas ja kuidas õnnestuks takistada firmadest põgenevaid juhte ja vastab, kas on võlgades ettevõtteid likvideerides vastumeelsust tundnud.

Äripäevas oli Sakjasest juttu ka eelmisel suvel, kui selgus, et praegune rahandusminister Toomas Tõniste müüs oma Käravete mõisa aastaid tagasi Sakjasele. Mullu käis veel läbi, et Sakjasel on aja jooksul kogunenud seoseid rohkem kui 500 ettevõttega, mille koguvõlg ulatub kaheksa miljoni euro lähedale.