Salapärane firmamatja kohtu ees

Aastaid madalat profiili hoidnud firmamatja Kalev Sakjas jäi täna kaamera ette.   Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:

Aastaid avalikkuse ees väga madalat profiili hoida suutnud peamiselt probleemseid firmasid likvideeriv Kalev Sakjas kinnitas täna kohtus kokkulepet prokuratuuriga.

Sakjas rääkis viimati, et otsustas likvideerimistööst loobuda. Täna selgus kohtus, et Sakjasel pole võimalik firmade likvideerimistega kolm aastat tegeleda, sest nõustus prokuratuuriga kokkuleppele minnes ettevõtluskeeluga. Sakjas on likvideerimisärist lahkumist põhjendanud sellega, et "ettevõtete likvideerimise äri, nagu see praeguseks on kujunenud, ei ole enesest lugupidavale inimesele eneseteostust võimaldav".

Kohtus keeldus Sakjas kommentaare jagamast, paludes küsimusi kirjalikult. Ka ei selgitanud ta, miks eelistab kirjalikult vastata. "Lihtsalt ütlen, et tahan seda niimoodi, ja ongi kõik," sõnas ta ja lisas, et otsustab vastamise küsimusi nähes. Saabunud kirjas selgitas Sakjas muu seas, milline on tema ärist lahkumise ja ettevõtluskeelu seos.

Peab kukrut kergendama

Põhja ringkonnaprokuratuur algatas Sakjase vastu kriminaalasja raamatupidamise kohustuse rikkumise tõttu. Peale ettevõtluskeelu tuleb Sakjasel karistuseks tasuda kuu aja jooksul riigituludesse 3000 eurot.

Süüdistuses seisab, et Sakjas ei küsinud kolme ettevõtet likvideerima hakates nende varasematelt juhtidelt raamatupidamisdokumente, mis võimaldas varjata raskeid juhtimisvigu, samuti pole ülevaadet ettevõtete majandusinfost. Kõigi firmade dokumentide asukoht on siiani teadmata.

Sakjase sõnul polnud ta sunnitud likvideerija ametit maha panema prokuröri nõutud ettevõtluskeelu tõttu. "Otsus sellest loobumiseks oli tehtud juba oluliselt varem," kostis Sakjas, kuid taas ei avaldanud, millele keskendub. "On mõned mind huvitavad alad, tegelen nendega."

Samas ei vastanud Sakjas küsimustele selle kohta, miks ta dokumente firmade eksjuhtidelt ei küsinud, kuivõrd mõjusaks karistuseks ettevõtluskeeldu peab, arvestades, et teatud juhtudel on inimestel õnnestunud sellest variisikuid kasutades kõrvale hiilida, ja kuidas suhtub muudatusse, mis aitab edaspidi maksuametil ettevõtete endistelt juhtidelt võlgu välja nõuda. "Kasutan parem võimalust vait olla," ütles ta.

Ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas rääkis, et ettevõtte variisikule võõrandamisega üritatakse teha võlausaldajatele võlgade kättesaamine keerulisemaks. Enamasti jääb ettevõte pärast variisiku kätte minemist passiivseks ja kustutakse äriregistrist.

„Just seda probleeme tekitanud endised äriühingu omanikud taotlevadki ning variisikud oma teenust pakkudes ka võimaldavad. Prokuratuur on koos politsei ja maksuametiga seadnud endale eesmärgiks sellise teenuse avalikku pakkumist pärssida ning käesolev kriminaalasi ilmestabki seda,“ ütles ta ja sõnas, et seda, kuidas Kalev Sakjas end tulevikus üleval peab, ei soovi prokuratuur ennustada. „Loodame, et ta teeb talle mõistetud karistusest õiged järeldused.“

Varasem töö

Likvideerijana on salapärast, siiani fotokaamerate ette sattumist vältida suutnud Sakjast kasutanud näiteks börsifirma Arco Vara ja restorani Dominic omanik Rein Kärk. Viimati oli Sakjasest juttu läinud suvel, kui selgus, et praegune rahandusminister Toomas Tõniste müüs oma Käravete mõisa aastaid tagasi Sakjasele. Mullu käis veel läbi, et Sakjasel on aja jooksul kogunenud seoseid rohkem kui 500 ettevõttega, mille koguvõlg ulatub kaheksa miljoni euro lähedale.

Meediast on läbi jooksnud ka Sakjase ametivenna Rein Lossi kriminaalasi. Lossi mõistis kohus raamatupidamisdokumentide kaotamise tõttu süüdi ja karistas viieaastase ettevõtluskeeluga.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt