Äripäev • 24 märts 2018
Jaga lugu:

Saamata jäänud 48 miljonit eurot valmistab ühistutele peavalu

Kortermaja Tallinnas Lasnamäel.
Kortermaja Tallinnas Lasnamäel.  

Riigi otsus lõpetada kortermajade renoveerimistoetused ning asendada see üürimajade ehitamisega jätab raskesse rahalisse olukorda 200 ühistut üle Eesti, teatas korteriühistute liit.

Liit kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta, et selgitada välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest ilma ning millises mahus kulutusi on ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks. Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, tehnilised konsultandid või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.

Täna Tartus peetud XVI Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil avaldati, et kokku 200 ühistut ehk 59% vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks.

Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Planeeritud, kuid saamata jäänud ja vajalik toetuse summa oleks aga 48 214 562 eurot, seisab liidu pressiteates.

 

200 korteriühistu tehtud kulutused:

Kulutused projekteerimisele ja tehnilisele konsultandile: 2 164 514 eurot

Muud kulutused rekonstrueerimiseks: 3 370 965 eurot

"Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde kogumaksumust," sõnas liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Tema sõnul on oluline ka märkida, et ligi kolmveerand küsitlusele vastanud rekonstrueerimistöid kavandavatest korteriühistutest oleks täna valmis taotlema suurimat 40%-list korterelamute rekonstrueerimise toetust. Kõige enam tegid rekonstrueerimise toetuse taotlemise ettevalmistamiseks kulutusi ja tunnevad kõige kiiremat vajadust rekonstrueerimise toetuse jätkumiseks korteriühistud Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.

Ühispöördumisest polnud kasu

Eelmise aasta septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. “Taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu jäid paljud korteriühistud, kes olid juba alustanud ettevalmistusi rekonstrueerimiseks ja teinud kulutusi rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, ilma toetuse taotlemise võimalusest,” rõhutas korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 miljonit eurot toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Oktoobris toimunud korteriühistute suurfoorumil tegid ühistud ka ühispöördumise valitsusele ja parlamendile, milles rõhutasid korterelamute rekonstrueerimise toetuse jätkumise olulisust olukorras, kus varasemalt eraldatud rekonstrueerimise toetuse raha on lõppenud.

“Tegime ettepaneku eraldada edukaks osutunud meetme jätkumiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal. Kahjuks tehtud ettepanekuga ei arvestatud,” nentis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt