Korruptsioonipesa Tallinna linnatranspordifirmas

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 4. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korruptsioonipesa Tallinna linnatranspordifirmas
Kriminaaluurimise all on Tallinna linnale kuuluva Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) kasutatud busside hanked, mis kahtlustuse kohaselt on hanketingimuste kaudu ning ka korruptsiooni abil suunatud konkreetsetele firmadele.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo pikaajaline info ja tõendite kogumine kulmineerus eile politseioperatsiooniga, mille käigus toimusid mitmes kohas läbiotsimised ja isikute kinnipidamised.
Kinni peeti linna transpordiettevõtte juhatusse kuuluv advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink.
Äripäeva andmetel kahtlustatakse neist esimest kolme riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja Vinki altkäemaksu võtmises. Juba aastaid suhteliselt tagasihoidlikul garaažide asejuhataja ametikohal töötanud Vingile heidetakse ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012–2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaks eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Altkäemaksuna saadud vara maht küündib kokku kahe miljoni euroni.
Kuigi TLT juhatuse esimees Enno Tamm viitas ettevõtte siseauditile, mis hiljuti paljastas anomaaliad hangetes ning seetõttu taheti vabastada töölt Jaanus Vink, siis tegelikult on TLT hangete ümber toimuvale etteheiteid teinud juba rahandusministeeriumi kontrollakt 2016. aasta suvest.
Nii selgus, et 2012. aasta kasutatud busside ostmise riigihankel pidi hanketeate järgi edukas pakkujaks tunnistatama kõige soodsam pakkumus. Selgus aga, et kuigi majanduslikult soodsaima pakkumise tegi Balti Bussi Group, siis edukaks tunnistati ka KTK Tehnika OÜ selgitusega, et viimase pakutavatel bussidel on mõistlik ühiku hind. Kuna TLT ei olnud hankijana hanketingimustes ette näinud võimalust hankelepingu sõlmimist mitme isikuga, siis oli rahandusministeeriumi hinnangul KTK Tehnikaga sõlmitud keelatud otseleping.
Samuti leiti, et 2015. aastal korraldas hankija kolm lihthanget kasutatud busside ostmiseks ning kõikides hangetes sõlmiti leping KTK Tehnikaga. Rahandusministeerium leidis, et hankija on nende hangete puhul eiranud riigihanke osadeks jaotamise korda ning jätnud kohaldamata kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatava korra.
Samuti pidasid korruptsiooniuurijad kinni kolm inimest, kes on seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi ASile. Äripäeva andmetel on need MANi busside müüja Keil M.A. OÜga ning KTK Tehnika OÜga seotud inimesed.
Ei kommenteeri
„Probleeme meil on, aga ma ei kommenteeri midagi, sest menetlustoimingud veel käivad majas,“ sõnas TLT juhatuse esimehena aastaid ametis olnud mõjukas Keskerakonna poliitik Enno Tamm.
Mismoodi te ettevõtte juhina enda vastutust siin näete? „Ei... no ootame ikka ära asjade loogilise järjestuse ja siis räägime vastutusest.“
Arvate, et tegelikult ei pruugi...(katkestab) „Ma ei arva midagi. Kokkuleppel politseiga ma ei kommenteeri midagi praegu,“ sõnas Tamm üsna närviliselt.
Juba mõnda aega oli ka Äripäeval TLT hangete ümber toimuv uurimise all.
Paar nädalat tagasi oli Tamm Äripäevale selgituste andmisel palju jutukam nii viimase hanke, millel oli MANile suunamise kahtlus, kui ka varasemate hangete teemal, kus üllatuslikult on platsi puhtaks löönud üks suhteliselt tundmatu Raplamaal tegutsev ettevõte.
Tamm rääkis siis, kuidas TLT oli just peatanud viimase kasutatud busside ostmise hankemenetluse. Põhjus võis olla selles, et hanketingimused esimest korda vaidlustati.
Hanketingimused annavad eelise
Varasematel aastatel on TLT kasutatud busside ostmise hangete tehnilistes tingimustes antud eelised Scania ja Volvo bussidele ning tavaliselt ongi võitjaks osutunud Raplamaal Kaius tegutsev KTK Tehnika OÜ.
Kuigi TLT nõukogu on otsustanud, et ettevõte ei osta enam kaheteljelisi kasutatud busse (kolmeteljelisi võib endiselt osta), siis sellest hoolimata kuulutati selle aasta veebruaris välja kasutatud kahe- ja kolmeteljeliste busside ostmise hange.
Seekord oli tehniliste tingimuste kaudu antud selge eelis MANi bussidele, mis olid keskerakondlase Rein Vinni ettevõtte MRP Linna Liinid kasutuses.
TLT kõrval omab umbes kümnendikku pealinna bussiveoturust MRP Linna Liinid (MRP), kes viimati võitis vastava Tallinna transpordiameti korraldatud konkursi 2015. aastal. Juba toona imestasid teised pakkujad, kuidas MRP suudab liine teenindada nii madala pakutud kilomeetrihinnaga. Praeguseks on tulemus käes. MRP vaevleb rahalistes raskustes, turul räägitakse ka võlgu jäämisest kütusemüüjatele.
„Jah, natuke madal oli siis hind küll. Ei saa salata,“ tunnistas MRP juhatuse liige ja omanik Rein Vinni.
TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul oli üleval väga tõsine oht, et nad peavad olema suutelised MRP liinide teenindamise päevapealt üle võtma.
Seega kuulutaski TLT veebruari algul välja riigihanke kasutatud 32 kaheteljelise ning kuue kolmeteljelise linnaliinibussi ostmiseks. See on peaaegu kogu MRP bussipark. Paar nädalat hiljem aga millegipärast hanget muudeti ning alles jäi 11 kaheteljelist ning viis kolmeteljelist bussi.
Hindamiskriteeriumite järgi oleks maksimumpunktid saanud MANi bussid. Teiste tootjate bussid oleksid pakkujale vähem punkte andnud. Kuigi TLT on igal aastal kasutatud busse ostnud ning alati on seal eelistatud teatud tootjaid, siis esimest korda vaidlustati sellised suunatud hanketingimused.
„Antud hanke tehnilistes kriteeriumites on eelistatud selgelt ühe margi busse teistele ning põhimõtteliselt on paljud bussimargid täiesti välistatud,“ selgitas vaide esitamist paar nädalat tagasi IVECO busse müüva IV Pluss ASi juhatuse liige Bruno Kubja.
Pärast hankelepingu sõlmimist oleks bussid tulnud tarnida 20 päeva jooksul ning koos kogu piletimüügisüsteemiga.
Ei nõustu hanke suunamisega
„Vaadake, me ei küsinud MRP busse. Me küsisime busse. Igaüks oleks võinud busse pakkuda. Selles mõttes ma ei saa nõus olla, et on suunatud hange,“ pareeris TLT juhataja Enno Tamm toona küsimust.
Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi (TLT) põhitegevus on bussi-, trolli- ja trammiliiklusteenuste osutamine Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvatel autobussi-, trammi- ja trollibussiliinidel Tallinna transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel. Praegu teenindab TLT Tallinna linnas 60 bussi-, nelja trolli- ja nelja trammiliini, mis moodustavad valdava osa Tallinna ühistransporditeenuste kogumahust.
Nõukogu esimees on Taavi Aas, nõukogu liikmed on Kalev Kallo, Toivo Tootsen, Siret Kotka-Repinski, Toomas Vitsut, Igor Kravtšenko.
Juhatuse esimees on Enno Tamm, juhatuse liikmed on Alar Urm, Marju Sepp, Leonid Mihhailov, Jüri Malken.
Lihtsalt MRP bussid olidki täpselt need, mida hankel kirjeldati? „See oleks olnud ka kõige kiirem lahendus, kuna siin ei olnud ju aega. Kui oleks läinud, et MRP lõpetab päevapealt liinide teenindamise,“ teatas Tamm.
Vinni selgitas tausta rohkem lahti. „Lugu on selles, et me ostsime gaasibussid ja leppisime Enno Tammega kokku, et TLT ostab MANi diiselbussid meilt ära. Nüüd on sellega venitatud poolteist aastat. Ei ole ostnud. Nüüd alles ostab, aga seoses sellega, et meil oli raha seal all kinni, tekkisidki raskused,“ sõnas Vinni.
Igatahes otsustas riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) hankemenetluse peatada. Pool tundi enne VAKO otsust jõudis TLT aga hankemenetluse ise lõpetada. Tamm põhjendas, et kuna MRP otsustas jätkata oma liinide teenindamist, siis langes TLT-l ka busside vajadus ära.
Läbiotsimiste ning kinnipidamiste uudiste järel kinnitas Vinni, et MRPs läbiotsimisi ei toimu ja kedagi pole kinni peetud. Tema sõnul on nad 11 kasutatud MANi bussi tagastanud Keil M.A.-le.
Umbes selline kogus busse jäi silma ka MANi müüja parklas. Keil M.A. juhatuse liiget Andres Mängelit ei õnnestunud eile tabada.
MAN-i linnaliinibussid Keil M.A. Tallinna kontori lähedal olevas parklas.Foto: Andres Haabu
Varasematel kasutatud busside hangetel võidutses üks ettevõte
Ehkki Eestis on kasutatud busse müüvaid ettevõtteid mitu, on TLT hangetel saatnud enneolematu edu KTK Tehnika OÜd.
Riigihangete registri andmetel on ettevõte alates 2012. aastast osutunud edukaks 14 TLT hankel ning raha on neile makstud suurusjärgus 3,5–4 miljonit eurot.
Raplamaal Kaius registreeritud ettevõtte omanik on Taavi Koplimäe, kuid Äripäeva andmetel tõmbavad seal lisaks niite ettevõtte eelmine omanik Kaspar Keelmann ning TLT garaažide asejuhataja ametikohal töötav Jaanus Vink.
Bussiäris liiguvad jutud kasutatud busside TLT-le vahendamiselt teenitavast vaheltkasust kuni paarkümmend tuhat eurot ja rohkemgi iga bussi pealt. Eestisse sobivaid busse tuuakse põhiliselt Skandinaavia maadest. Spetsiifiliste hanketingimustega on võimalik pakkujate ring väga kokku tõmmata.
KTK Tehnika edu TLT kasutatud busside hangetel on kõrvaltvaatajale üllatav, selles äris sees olijale vast mitte nii väga. Mitu Äripäevaga rääkinud bussiettevõtjat vihjas TLT garaažide asejuhataja ametit pidava Vingi mõjule ja sidemetele TLT kasutatud busside lemmikmüüjaks kujunenud KTK Tehnika OÜga. Samuti räägitakse hanketingimuste kujundamisest KTK Tehnikale sobivaks. 2016. aasta lõpu seisuga oli KTK Tehnika jaotamata kasumit kogunenud 710 000 eurot.
Vink, keda kahtlustatakse ligi kahe miljoni euro ulatuses altkäemaksu võtmises, omab ligi kolmandikku bussivedudega tegelevast H-Liinidest. Lisaks on tal Arvika OÜ, mille põhitegevus on busside rent, kuller- ja veoteenuste osutamine ning kasutatud sõiduautode ja mootorrataste müük.
„Äriühingu omanik tegeleb renditeenuste ja müügi korraldamisega väljaspool oma põhitööd,“ kirjutas Vink ettevõtte majandusaasta aruandes.
Igatahes on Äripäeva allikad näinud Vinki linna peal ka Lamborginiga ringi sõitmas.
Ei tea sellist firmat
Kasutatud busside müügiga tegeleva Pärnu firma P-Trucks OÜ juhatuse liige Raimond Pärn hakkas naerma küsimuse peale KTK Tehnika kohta: „K nagu Keskerakond? Ei tea. Uskumatu, pole kuulnudki sellisest firmast.“
Pärna jaoks kõlas üsna uskumatult ka suurusjärk 3,5 miljonit eurot, mille eest on KTK Tehnika müünud viimaste aastatega TLT-le tehnikat.
„Eestis ei ole palju kasutatud busside vahendajaid. Kui tahetaks õiglast hanget ja suuremat konkurssi, siis võiks ka meid teavitada, et TLT tahab midagi ostma hakata. Et kas soovite pakkuda. Ma kuulen hankest praegu esimest korda. Ühtegi korda pole meid kutsutud. Tartusse näiteks oleme küll busse müünud,“ kirjeldas ta.
Pärn meenutas, et kümmekond aastat tagasi võttis ta Tallinna linnale kuuluva bussifirmaga otse ühendust, aga siis öeldi, et ei-ei, neil on kõik olemas.
Samuti kasutatud busse müüva Busland OÜ juhatuse liige Otto Osula rääkis, et nad pole TLT hangetel osalenud.
„Me oleme jälginud, mida nad hangivad, ja seal on tingimused konkreetsed. Meil ei ole olnud parajasti neile tingimustele vastavaid busse müüa, sellepärast me ei ole ka midagi pakkunud. Alati võib küsida, kas need tingimused on ka vajalikud,“ sõnas ta.
Ka viimasele hankele viskas ta pilgu peale ja seal jäi kohe silma paar asja, mis kustutasid huvi. „Ma ei leia selliseid busse nii kiiresti. Kogu lugu,“ ütles Osula.
Kuid MRP Linna Liinide kasutuses olevad bussid vastavad hanketingimustele sajaprotsendiliselt? „Eks seal tuleb ka vaadata, mis hinnaga need ostetakse, et hanke tulemus oleks õiglane,“ märkis Osula.
Konkurent: hankel eelistati MANe
IVECO busse müüva IV Pluss ASi juhatuse liige Bruno Kubja rääkis paari nädala eest, kui nad olid vaidlustanud TLT viimase kasutatud busside ostmise hanke, et selgelt oli hankel eelistatud ühe margi busse.
Järgneb intervjuu Kubjaga:
Miks ja millistel argumentidel põhinevalt esitasite vaidlustuse? Vaidlustuse esitamise põhjus on see, et kõik busside pakkujad saaksid võrdsetel alustel osaleda nii sellel kui ka tulevikus korraldavatel hangetel. Hanke tehnilistes kriteeriumites on eelistatud selgelt ühe margi busse teistele ning põhimõtteliselt on paljud bussimargid täiesti välistatud. TLT selgitus sellele on, et eelistatakse selliseid busse, milliste puhul on hankijal parem tehniline valmisolek ja laialdasem praktiline kogemus. Eelmisel kasutatud busside hankel oli TLT-l tehnilised kriteeriumites eelistatud teist bussimarki ja viidati samale selgitusele.
Kummaline on, et aastaga selline pädevus muutub kardinaalselt, aga teiste markidega, mis on põhimõtteliselt välistatud tehniliste kriteeriumitega, selline kohanemisvõime puudub täielikult. Kuigi pargis on ka näiteks meie margi busse. Ilmselt on hanke bussid juba välja valitud ja kokkulepped sõlmitud. Sellele viitab ka valmis busside (koos info ekraanide, piletisüsteemide jne) 20päevane tarneaeg. Vaidlustuse mõte on pöörata tähelepanu nii uute kui ka kasutatud busside ostuhangete läbipaistmatusele ja suunatusele. Lootus on, et tulevikus on need ehk korraldatud nii, et kõik pakkujad saavad võrdsetel alustel osaleda.
Kas teil Iveco müüjana on nendel tingimustel üldse lootust edukat pakkumist hankel teha? Lihtne matemaatika hindamiskriteeriumite põhjal näitab, et tehniliste tingimuste maksimaalsest 40 punktist oleks meil Iveco Busi mudelitega võimalik saada 3–7 punkti. Seega peaks hanke võitmiseks olema meie bussi hind 66 protsenti soodsam kui MANi mudelitel, et saada maksimaalsed 56 punkti pakkumise hinna kriteeriumis. Hindepunktide osakaal, mis sõltub just pakutava bussi margist, on ääretult suur – ligi 50 protsenti. See võimaldab hanke võita pakkujal, kes pakub MANi busse ja seda eeldatavalt turuhinnast märksa kõrgemalt. Hange on suunatud konkreetsele pakkujale põhjendamatult suure tasu maksmisele ja raiskab maksumaksja raha. Seega Iveco Busi mudelitega selle hanke tingimustega võita lootust pole.
Kas IV Pluss on varem osalenud TLT korraldatud hangetel ning kas need on teie arvates olnud ausad ja läbipaistvad? IV Pluss on osalenud uute busside hangetel Iveco Busi esindajana mõnel korral, aga hoolimata soodsaimatest pakkumisest on ikka leitud mõni nn viga meie pakkumises ning võitjaks on viimastel hangetel osutunud teine üks ja sama konkreetne pakkuja.
Viimasel uute busside hangetel oli Iveco Busi pakkumine ca 600 000 eurot soodsam järgmisest pakkujast. Hankija leidis meie dokumentides vea hankes nõutud eeldavate hoolduskulude arvestuses, mille suurusjärk oli ca 16 000 eurot kogu pakkumise peale ning kõrvaldas Iveco Busi hankelt valeandmete esitamise alusel.
Eelnevad hanked on kõik korraldatud paberkandjatel, sest seda võimaldas riigihanke seadus. Seda, kas need on ausalt korraldatud, on minul väga raske öelda, sest võitja dokumentide korrektsust meie kontrollida ei saa. Hangetel kaotamine ja võitmine on meie äri igapäevane osa, aga nende hangete puhul ei saa kuidagi öelda, et kripeldama midagi ei jäänud.
Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees Enno Tamm 2013 .a tutvustamas ettevõttele ostetud uusi MANi busse.Foto: Raul Mee
Tamm: igaüks oleks võinud busse pakkuda
Viimase kasutatud busside hanke vaidlustamise järel ei nõustunud TLT juhatuse esimees Enno Tamm, et hange oli suunatud MANidele, sest igaüks oleks võinud busse pakkuda.
Järgneb paar nädalat tagasi tehtud intervjuu Tammega:
Kuidas kommenteerite kasutatud busside ostmise hanke vaidlustamist ning hanke peatamist riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) poolt? Me võtsime selle hanke maha ise umbes pool tundi enne seda, kui VAKO palus peatada hankemenetluse. Praegu on see peatatud ja seda üleval ei ole.
TLT põhjendusel oli vaja busse osta uute bussiliinide teenindamiseks, mis liinid need olid? Oli tõsine oht, et MRP Linna Liinid palub enda lepingu lõpetamist.
Jutud MRP suurtest rahalistest raskustest võivad tõele vastata? Jah, võivad. Väga tõsine oht oli, et me peame päevapealt olema suutelised nende liinide teenindamise üle võtma. MRP Liinid otsustas jätkata oma liinide teenindamist ja nii langes ära ka busside vajadus.
Alguses soovisite osta 32 kaheteljelist ja kuus kolmeteljelist bussi. See ongi ju MRP bussipark? Kui see asi oleks juhtunud, siis sellist kogust busse poleks üleöö meil olnud. See oleks viinud selleni, et see osa liine oleks jäänud teenindamata, mida Tallinna linn ei saa lubada.
Vaidlustaja viitab suunatud hankele, need olidki siis MRP bussid? Vaadake, me ei küsinud MRP busse. Me küsisime busse. Igaüks oleks võinud busse pakkuda. Selles mõttes ma ei saa nõus olla, et on suunatud hange.
MANid andsid kõige rohkem punkte hindamiskriteeriumite järgi? Jah, kui me oleme järelturult ostnud, siis oleme ka MANe ostnud, kuna MANi kaubamärgi osakaal on meie bussipargis üks suuremaid. Sellest tulenevalt on meil kogu remondibaas juba sisse ostetud ja meil on mugavam ning odavam ja turvalisem just seda kaubamärki teenindada kui mõnda teist.
Kuigi varasematel aastatel on hoopis Volvod ja Scaniad andnud maksimumpunkte? Eks ajad on erinevad olnud. Ega meie ei saa ette kirjutada, mis hinnaga üks või teine tootja hankel osaleb ja busse pakub. Kuna MAN on kõige madalamat hinda pakkunud viimased viis hanget, siis loomulikult oleme me valinud selle kaubamärgi.
Need on uute busside puhul? Jah.
Kasutatud busside puhul olid veel eelmisel aastal eelisseisundis Volvo ja Scania? Ma ütleks, et ega ikka hindamiskriteeriumis ei olnud. Kasutatud busside turgu kui sellist tegelikult ei olegi.
See on Skandinaavia turg? Seal ainult rämpsu saabki, seal on ka kõik hakanud korralikult raha lugema, et nad amordivad oma veeremi lõpuni ära, kui just Dubaist ja Abu Dhabist ei osta. Pigem ei saa sealt. Me oleme ka varem kasutatud busside hankes hankeid kehtetuks tunnistanud, kuna seda, mida pakutakse, ei ole me tahtnud.
Pigem ei ole kasutatud busside pakkujaid? Pigem ei ole, jah. Või kui on, siis on tegemist tõelise rämpsuga. Kahjuks see on nii. Kümmekond aastat tagasi oli olukord parem.
Ma olen turul mõne kasutatud busside müüjaga rääkinud ja öeldakse, et polegi mõtet TLT hankel pakkuda, kuna tingimused on nii seatud, et nii kiiresti ei olegi võimalik selliseid busse saada? See võib tõele vastata. Praeguse hanke puhul oleks MRP loobumise korral neid busse tõesti kiiresti vaja olnud. Ja kui me isegi 10 kuuga ei leia Euroopa turult, siis kiiresti ammugi ei leia.
Teie senine partner kasutatud busside müügil KTK Tehnika on kuidagi suutnud leida teile vajalikud bussid? No, ikka selgelt ebapiisavalt. Tegelikult on meil nõukogu otsus, et me kaheteljelisi busse järelturult üldse ei osta. Selle hanke puhul oleksime pidanud võtma täiendava nõukogu otsuse ja see oleks olnud suur erand. Ostame ainult uusi ning kas elekter- või hübriidbusse.
Kas kehtetuks tunnistatud hanke taga oli varjatult MRP link? Siin polnud midagi varjatult. Meie informatsioon oli see, et MRP lõpetab liinide teenindamise, siin ei ole midagi varjata. Igaüks võis pakkuda seda, mis tal oleks olnud võimalik pakkuda.
Lihtsalt MRP kasutuses olnud bussid olidki täpselt need, mida hankel kirjeldati? See oleks olnud ka kõige kiirem lahendus, kuna siin ei olnud ju aega. Kui see oleks nii läinud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Korruptsioon
- Riigihange
Hetkel kuum