Simson Rubesa süüdistustest: Keskerakond toetas Rail Balticut juba 2005. aastal

Rubesa sõnul on nii kitsamalt Rail Balticu kui laiemalt kõigi piiriüleste transpordiprojektide põhiline investor Euroopa Liit, kellel pole aga seejuures reaalset sõnaõigust. Rubesa meelest peaks edaspidi Euroopa Komisjoni esindaja olema kaasatud kas nõukogu tasemel või vähemalt vaatlejarollis ning omama ehk ka vetoõigust.

Rubesa andis projekti edaspidise edu jaoks veel mitu soovitust. RB Rail AS nõukogu peab olema professionaalne. Praegune paradoksaalne struktuur, kus projekti riikides ellu viivad firmad on samal ajal esindatud RB Raili nõukogus, peab tema sõnul lõppema. Rubesa tahab, et kolme riigi riigikontrollid võtaks projekti struktuuri kavandatud auditis tõsiselt luubi alla. Ta juhtis eriti tähelepanu Leedus valitsevale olukorrale, kus riiklik raudteefirma näeb projektis tema sõnul oma ärihuvide ellu viimise võimalust. Ka Läti raudteefirma esindajad on RB Raili nõukogus.

Samuti peab RB Raili rahastusmudel olema jätkusuutlik, praegu mängivad riigid projektiga lühinägelikult "pokkerit", leidis Rubesa. 2019. aasta rahastus pole siiani kinnitatud. "Viimase aasta jooksul oleme ministeeriumitega suheldes pidevalt vastu müüri põrganud, seda eriti Lätis ja Riia jaama ehituse osas," märkis ta.

Rubesa sõnul vastutavad projekti eest viimaks kolm peaministrit. "Viimase paari kuu jooksul olen rääkinud kahe peaministriga kolmest, et nad oleksid nõus vähemalt pool tundi RB Railiga kohtuma. Kogemus on näidanud, et nad on projekti osas halvasti informeeritud. Mõlemad lubasid kohtumist kaaluda, aga sellele ei järgnenud mingeid samme. Ilmselt soovivad nad hoopis leida uut juhti, kes tuleks väljaspoolt Balti riike," märkis Rubesa.

"Sain eelmisel aastal Rail Balticu foorumil aru, et kolm põhilist projekti rahastamise ja elluviimise eest vastutajat, sh Kadri Simson, olid enne võimule saamist projekti vastu. Ilmselgelt on vaja järgmiste aastate jooksul mingil moel piiriülesed projektid depolitiseerida," toonitas Rubesa.

"Seesugused väited ei vasta lihtsalt tõele ning sellele saab kinnitust, kui vaadata fakte. Juba 2005. aastal vastu võetud Keskerakonna põhikirjas on öeldud, et erakond toetab mõtet alustada eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Balticu rajamiseks. Ka lähemal ajal oleme antud raudteele toetust avaldanud – nimelt oli vastavasisuline punkt ka 2015. aasta valimisplatvormis. Meie hinnangul väärib Eesti kiiret ja mitmeid võimalusi pakkuvat raudteeühendust Euroopaga. Riigikogus olles kuulusin ma aga Rail Balticu toetusrühma, mille aseesimees ma muuseas ka olin. Seega tuginevad need etteheited valedele alustele," kommenteeris Rubesa väiteid majandusminister Kadri Simson.

Tema sõnul ei saa nõus olla ka etteheidetega, justkui ei teeks kolm Balti riiki Rail Baltica rajamisel koostööd või tõmbavad tekki kitsalt enda poole. "Kõik riigid tegutsevad ühise eesmärgi nimel, milleks on Baltimaid Euroopaga ühendava kiire rongiühenduse rajamine. Kui projekt saab Euroopast planeeritud toetuse, liigume kindlasti projektiga ajakava kohaselt edasi," ütles Simson.