Poliitaasta 2018: äärmuslik segadus ja tülid

Artikkel

- Uudised
- Allan Rajavee
- 28. detsember 2018 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poliitaasta 2018: äärmuslik segadus ja tülid
Tänavuse poliitika-aasta võib kokku võtta märksõnadega segadus ja tülid. Ühelt poolt on valitsus teinud jõuliselt maksureforme, mis peaksid lahendama sotsiaalprobleeme, kuid opositsiooni hinnangul sogavad muudatused vett. Teisalt ennustavad Äripäeva raadio saates "Kuum tool" esinenud erakondade esinumbrid valimisteks ühiskondliku lõhe kasvu.
Kaja Kallase hinnangul oli lõppeva poliitaasta tähtsaim teema tulumaksureform. "Endine süsteem pöörati pea peale ja tekkis palju segadust juurde," leidis Reformierakonna esimees. Ta viitas eurobaromeetri uuringule, mille kohaselt 28% enam Eesti inimesi kui veel pooleteise aastat eest muretseb pärast reformi maksude pärast.
"Järgmisel aastal tuleb tõehetk: paljud inimesed saavad raha tagasi ja paljud peavad juurde maksma," märkis Kallas, kelle hinnangul hakkavad palgavaesuse vähendamise nimel rakendatud uue süsteemi viljad alles paistma järgmisel kevadel.
Kuigi madalapalgaliste toimetuleku parandamine on Kaja Kallase sõnul kiiduväärt eesmärk, on maksureform siiski juba kasvatanud riske. "Näeme, et ümbrikupalkade osakaal on kasvanud ja see on kasvanud sellepärast, et inimesed küsivad osa tasu sulas,“ väitis ta.
Ossinovski: äärmuslus on suurem probleem kui maksud
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul pole 2018. aasta peamine märksõna mitte maksureform, vaid uue võimsusega alanud äärmusluse kasv nii kodus kui ka Euroopas laiemalt.
"Esmakordselt 27 aasta jooksul on demokraatlikku poliitilist mandaati taotlemas erakond, mis ei tunnista ühiskonna põhilisi väärtusaluseid. Sellega on seotud üldine ühiskondlik ja erakondlik poliitiline rahutus, mida oleme viimase aasta jooksul päris palju näinud," tõdes Ossinovski. Tema sõnul on muutus põhjustanud hüplikkust teiste erakondade käitumises.
"Kui paljud erakonnad tahaksid arutada näiteks haridus- ja sotsiaalteemade maailmavaateliste nüanside üle, siis praegu oleme olukorras, kus lavale on tulnud palju põhimõttelisem diskussioon vabadusest," nentis Ossinovski. Sestap leidis ta, et kevadistel üldvalimistel selgub vastus Eesti eduloo jätkumisele, mis on Ossinovski sõnul palju olulisem küsimus, kuidas tulumaksumäära arvutame.
Eesti 200: Reform on kaotanud pea
Eesti 200 esimees Kristina Kallas oli Jevgeni Ossinovskiga sama meelt ja nentis samuti, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning sellega seotud tajutava äärmusluse kasv andis möödunud poliitaastale enim tooni.
Teisalt tõi Kristina Kallas esile ka Eesti poliitmaastiku lipulaevad Keskerakonna ja Reformierakonna. Eesti 200 juhi sõnul on Keskerakond muutunud parketikõlbulikuks ning erakonna esimees Jüri Ratas on teinud valitsuse juhtimisel head tööd. "Nad on näidanud, et on võimelised valitsust juhtima, mis loob hoopis teise poliitlise keskkonna," märkis Kristina Kallas.
Teisalt Reformierakond on Kristina Kallase hinnangul kaotanud pea. "Liberaalse maailmavaate esindajana on nad kõiki oma positsioone käest ära mängimas," arvas Kristina Kallas, kelle hinnangul on see kurbust ja muret tekitav trend. "Mingil määral Eesti 200 tulek poliitikasse on selle languse järelm," nentis Eesti 200 esinumber. Kristina Kallas lisas, et Reformierakond on tema silmis liberaalsuse kaitsjana usalduse kaotanud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum