Kaitsetööstuse kahe suurema hanke maht tänavu 115 miljonit eurot

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuhi Ingrid Mühlingi sõnul moodustavad hanked kaitse-eelarvest kokku 31%, taristule kulub aastas 10%. Arvestatav osa hankeid jääb vahemikku 1–10 miljonit eurot.

Eesti kaitsealaste hangete prioriteedid, hangetele eraldatavate summade piirmäärad ning aeg on kindlaks määratud riigikaitse arengukavaga aastani 2022 ning igal aastal kaitseministeeriumi valitsemisala hankeplaaniga. Selle aastakümne prioriteet on jalaväe lahingumasinate, uute tanki­tõrjeraketisüsteemide ning iseliikuvate suurtükkide hanked, samuti kaitseväe sõja­aja üksustele vajaliku varustuse ja varude täiendamine.

Kaitsevaldkonnas korraldab hankeid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, 2017. aasta 1. jaanuaril tööd alustanud asutus, mis lisaks hangetele hoolitseb kaitsevaldkonna taristu arenduse ja korrashoiu eest.

Vabaturupõhistele hangetele üleminek annab võimaluse osaleda hangetel senisest suuremale ringile ettevõtetele, sealhulgas kiiresti arenevale Eesti kaitsetööstusele, ning suurendab konkurentsi.

“Viimase aja kaks suurhanget, automaadid ja tankitõrje, on näidanud, et vabaturult hankimine annab muu hulgas tööd ja leiba ka advokaatidele ja suhtekorraldajatele, kelle abiga konkureerivad osapooled loodavad otsuseid enda kasuks kallutada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei saa oma otsuste tegemisel siiski juhinduda osapoolte väitlusvõimest või maine­kujunduslikest sammudest, vaid riigihangete seadusest ja ­Euroopa Liidu direktiividest,” lausus Mühling.

Tunnistus keskuse hankealasest pädevusest on vaidlustuste suhteliselt väike arv – 2017. aastal vaidlustati 698 hankest vaid kaheksa, millest vaid kahel korral pidi keskus oma otsuse ümber vaatama. 2018. aastal vaidlustati enam kui 1000 hankeprojektist üheksa ning neist seitsmel korral jäi õigus keskusele.

2009. aastal 32 ettevõtte asutatud Eesti Kaitsetööstuse Liit ühendab praegu liikmetena umbes 100 ettevõtet majanduse erinevatest sektoritest, sealhulgas kuus assotsieerunud liiget.

“2017. aastal oli Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmete kogukäive 1,1 miljardit eurot, aga kuna paljud ettevõtted tegutsevad paralleelselt ka tsiviilsfääris, siis ei peegelda see number adekvaatselt kaitsetööstuse ärimahtu,” ütles Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Jüri Raatma.

Liit on kogunud andmeid enda liikmeks olevate ettevõtete müügi- ja eksporditulu­ kohta. “Küsitlusele vastanud ettevõtete müügitulu kitsamalt kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas oli aastal 2017 ca 60 miljonit, millest kolmandik oli ekspordikäive,” sõnas Raatma ja lisas, et tegemist ei ole täpsete, vaid pigem suurusjärku iseloomustavate käibenumbritega, mis hõlmavad arvuliselt ca 70% Eestis kaitsetööstuses tegutsevatest ettevõtetest.

Kokku kasvas 2017. aastal Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmeks olevate ettevõtete käive kaitsetööstuse valdkonnas aasta varasemaga võrreldes 30%. “Ekspordikäibe kasv oli ligi 50%. Eesti kaitsetööstus on orienteeritud ekspordile ja ettevõtted näevad kasvuvõimalusi eeskätt välisturgudel,” selgitas Raatma.