Uus valitsus ei püsi kindlasti neli aastat

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse endise juhi Hannes Rummi sõnul olid riigikogu valimiste tulemused seekord sellised, et ükskõik, kuidapidi seda koalitsiooni oleks moodustatud, on selge, et Eesti halb tava jätkub ja valitsus ei püsi neli aastat. Rumm tõi võrdluse Põhjala riikidega, näiteks Taaniga, kus valitsuse püsimine neli aastat on poliitilise kultuuri osa. „See püsib koos neli aastat, üksteist koalitsioonipartnerid ei reeda. Eestis teame, et seda ei ole mitte kunagi sisuliselt juhtunud ja väga selge on, et seda ei juhtu ka seekord,“ ütles Rumm täna hommikul Äripäeva raadios.

Rumm ütles, et see ei ole tegelikult etteheide Jüri Ratasele või tema uutele partneritele Isamaast või EKREst. „Usun, et täpselt samasuguse järelduseni oleksime jõudnud ka siis, kui valitsust oleksid praegu moodustanud Keskerakond ja Reformierakond,“ lausus ta.

President teeb esimesena Kaja Kallasele ettepaneku valitsus moodustada. Rumm näeb, et Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond saavad seejärel tekitada valikuvõimaluse, millesarnast pole Eesti poliitika ajaloos varem olnud.

„Kaja Kallase loogika on selge. Laupäeval saame teada, mida EKRE, Keskerakond ja Isamaa on koalitsioonileppesse kirjutanud. Selle aja ja selle tribüüni, mida president Kaja Kallasele annab, ma arvan, et Kaja Kallas ja sotsiaaldemokraadid kasutavad mõistlikult ära. Nad teevad alternatiivse valitsusprogrammi, et inimesed saavad võrrelda: kui näiteks maksupoliitikas EKRE ja Keskerakond lubavad üht, siis mida lubavad Reformierakond ja sotsid? Nad tekitavad sellise reaalse valikuvõimaluse, mida varem Eesti poliitika ajaloos minu meelest pole olnud,“ rääkis Rumm.

Sellegipoolest on Rummi sõnul kindel, et Kaja Kallase katse valitsus moodustada kukub läbi ja Kaja Kallas ei saa riigikogu enamuse toetust. Sama kindel on see, et valitsuse moodustavad EKRE, Isamaa ja Keskerakond. „Juba eelmisel nädalal oli näha kehakeelest ja äraseletatud rõõmsatest nägudest, mis kogunesid koalitsiooniläbirääkimistele, et asjad on paika pandud,“ ütles Rumm. Tema sõnul pandi ilmselt juba tükk aega tagasi paika ka see, kuidas jagunevad ministriportfellid erakondade vahel ja kes täpsemalt millise koha saab.

Rumm ütles, et välisriike ei üllatanud äärmuslike vaadetega EKRE suur edu Eestis. Küll aga üllatas neid see, mis heale tulemusele järgnes. Äärmuslikud jõud on väga tugevaid valimistulemusi saavutanud ka mujal, näiteks Saksamaal või Rootsis, kuid seal ei ole neid valitsusse võetud. „Ei ole võetud sellepärast, et kuigi võib-olla poliittehniliselt oleks see järgmise valitsuse moodustamiseks olnud lihtne tee, siis teiste erakondade jaoks on äärmuslaste vaated olnud sellised, et nendega ei soovita koostööd teha. Eesti on erand ja ma arvan, et see on ka üks mainerisk Eesti jaoks järgmise nelja aasta jooksul Euroopa Liidus,“ rääkis Rumm.

Rumm ütles, et mitte kunagi varem pole Eestis olnud nii eurovastast valitsust kui see, mida praegu luuakse: EKRE erakonna DNAs on eurovastasus sees ja ka Isamaa on võtnud eurovastase positsiooni, kui valis näiteks konfliktis Euroopa Komisjoni ja Poola valitsuse vahel selgelt Poola poole. „Kui on nii eurovastane valitsus, siis on Eestis tavatult raske leida endale Euroopas häid partnereid,“ selgitas Rumm probleemi keset.

Olukorra teeb Rummi sõnul veel keerulisemaks see, et tänavu toimuvad Euroopas tohutud muudatused. Muutub Euroopa Parlamendi koosseis, seejärel valitakse uus Euroopa Komisjoni president, kõik riigid saadavad uued esindajad Euroopa Komisjoni. Euroopa Ülemnõukogu eesistuja Donald Tusk vahetub välja, Euroopa Komisjoni kõrge välisesindaja välisasjades vahetatakse välja. „Eesti valitsus peab hakkama oma seniseid isiklikke suhteid ehitama nullist peale. Kui sul on selline ebameeldiv taust, siis seda on kindlasti raskem teha kui varasematel Eesti valitsustel,“ nentis Rumm.