Rahvas võtab kriisihirmu kiuste mühinal kodulaenu: suurimateks võitjateks on LHV ja Coop

Laenu intressimäära fikseerimisel tuleb arvestada laenumakse kohese suurenemisega, küll aga pakub fikseerimine teatud kindlust enda igakuistes laenumaksete suuruses. Miks vähesed seda võimalust kasutavad?

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul ei ole edasiseks järsuks börsilanguseks põhjust ja turg võiks areneda stabiilselt. SEB strateeg Peeter Koppel aga leiab, et osad muretsevad sellepärast, et Föderaalreserv ei suuda tekitada turgudele pehmet maandumist. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina rääkis, et Swedbank ootab järgmise aasta märtsiks Föderaalreservi poolt 3,75% suurust intressimäära.

Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm inspektsiooni blogis.

Majandusekspertide hinnangul kiire hinnatõus lähikuudel jätkub ning kuigi Euroopas oli inflatsioon Eestiga võrreldes oluliselt madalam, tõstab Euroopa Keskpank sel aastal intressimäärasid neli korda.

Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.