Riisalo plaanib tööturul enam kui 100 miljoni ulatuses maksutõuse ja kärpeid

Välisminister Margus Tsahkna ütleb, et riigi eelarvestrateegia on jätkuvalt auguline. Ta leiab, et kulude kärpimiseks tuleb riigil teha teenustereform.

Poliitikute asi on luua ettevõtjatele soodne keskkond ja pakkuda kindlustunnet – siis ja ainult siis saab tõepoolest juhtuda, et väärtust loov ärielu lööb halvad väljavaated uppi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pärast viimase hetkeni käinud vaidluseid ja kärpeteateid kinnitas valitsus tuleva aasta eelarvekava, mille tulud kasvavad pea 8 ja kulud 5 protsenti, riigi võlakoormus kasvab sellega 1,1 miljardi euro võrra 21 protsendini SKPst.

Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?