Maarja Lega • 21. märts 2015
Jaga lugu:

Tants lumistel mägedel

Mäesuusatamine pakub adrenaliini, füüsilist koormust ja mõnusat puhkust lumistel nõlvadel.  Foto: EPA

Mäesuusatamine on seltskondlik tegevus, mis lisaks toredale pikale päevale mõnusas talvekarguses toob kokku sõpruskonna ja kaasab pereliikmed.

Boonuseks on füüsiline koormus, võimalus nautida loodust ning tutvuda uute inimestega.

“See on paras võimalus lükata vananemist edasi, seda ma tean, olen nimelt 63 aastat vana,” lausus Neste Eesti juhatuse liige ­Tõnu Mõttus mäesuusatamise kohta. Mõttus alustas sellega juba lapsepõlves, mil ta sõitis suuskadega alla kodustelt Lõuna-­Eesti nõlvadelt. Sealt saadud pisik on talle külge jäänud praeguseni.

Samamoodi haaras mäesuusatamine poisi­põlves Telluriid OÜ juhatuse liiget ­Urmas Hiiet. “Olen Nõmme poiss, seal hakkasin suusatamisega pihta,” märkis Hiie. Hiljem harjutas ta Otepääl, käidud sai ka Nõukogude ­Liidu suurematel mägedel.  

Ehkki ka juba nõukogude ajal korraldati koolitusi ja trenne, on harrastajad suusatamist õppinud enamasti omal käel. Mõttust õpetasid ka võistlussportlastest vennad, Hiie on lisaks lugenud sellekohaseid raamatuid.

Harju Elektri juht Andres Allikmäe, kes on mäesuusatamisega tegelenud üle 20 aasta, tegi oma esimesed katsetused Soomes. “Võtsime paariks tunniks suusaõpetaja ja tema õpetas peamised “tantsusammud” selgeks, need on olnud  edaspidi kõige aluseks,” rääkis ta.  Algusaastatel harrastasid Mõttus ja Hiie mäesuusatamist Eestis, kuid nüüd käivad nad iga hooaja jooksul paaril suusareisil. Eesti mäed on suusatajate sõnul küll head, kuid liiga väikesed. “Mäesuusatamise harrastamine Eestis on rohkem nagu sotsiaalne tegevus, kus saad sõpradega aega veeta,” lisas Hiie.

Tõsisematele harrastajatele on seetõttu saanud traditsiooniks paarinädalased suusa­reisid Euroopa kõrgeimasse mäestikku ehk Alpidesse. Kiidetakse nii sealset loodust, vaateid kui ka nõlvasid. Allikmäe sõnul hindab ta kõrgelt kevadtalvist Alpide päikest. “Oled kõrgel mägedes, saad võtta päikest, hingata sisse värsket õhku, istuda päeva lõpus suusakülas, sooja on tubli 10–15 kraadi ja kevadlilled õitsevad,” kirjeldas Allikmäe.

Kui reis Alpidesse tundub liiga suure ette­võtmisena, võib külastada ka põhjanaabrite suusakeskusi. Häid kohti leidub nii Soomes kui ka Rootsis. “Harjumaalasel on nii ajaliselt kui ka rahaliselt targem Lõuna-Eesti asemel eelistada hoopis Soome Himost. Mõnusaid nõlvasid on ka Slovakkias,” soovitas Allikmäe.

Varustust täienda koos arenguga

Mida peab alustaja teadma mäesuusatamisest:

Läbi algkoolitus. Reisikorraldaja, kogenud sõber või soovitaja võiks õpetada põhitõdesid ning jagada elementaarseid teadmisi. Põhiline tehniline raskus on laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid.

Hobiga tee tutvust Eestis. Kohalikud mäed – Kuutsemägi ja Kiviõli – on selleks väga sobilikud. Samas ei tasu karta ka Alpidesse minna.

Tea ohutusnõudeid. Ole ettevaatlik, sõida vastavalt oma oskustele ning tea, et alati vastutab tagantpoolt ja kõrgemalt tulija.

Ära torma esimese asjana poodi varustust ostma. See tuleb koos arenguga. Kui on soov osta, tasub vaadata Soome ja Rootsi spordipoodide poole, kuna sealne valik ja hinnad on paremad kui Eestis.

 

Olulised tehnilised põhitõed

Mõttuse sõnul on mäesuusatamisel tarvis head tasakaalutunnetust, liikuvust, välistatud on kõrgusekartus. Tähtis on selgeks saada põhitõed – kui need on kord omandatud, on need selged kogu eluks. “Mäesuusatamine on tehniline, kuid mitte tehniliselt üle jõu käiv. Enamik asjaga seonduvast asub kõrvade vahel,” rääkis Allikmäe.

Kindlasti ei ole mõistlik alustada kõrgetel ja järskudel mägedel, lisas ta. “Enesekindluse ja julguse mõõdupuuks on mõistlikkus ja kogemus. Kõige tähtsam on sõitu kontrollida, kuna kunagi ei olda mäel üksinda. Seal on palju inimesi: algajad, lapsed, vanurid ja ülbikud,” lausus Allikmäe.

Hiie sõnul õpivad algajad põhitõed enamasti nädalaga selgeks. “Kuid see on väga individuaalne. Kiiresti õpivad need, kellel on eelnev kogemus alal, kus on vaja head kiiruse- või tasakaalutunnetust. Näiteks lumelauasõidus, veesuusatamises või motokrossis,” lisas ta.  Tugev kehaline vastupidavus tuleb mäesuusatamist harrastades ainult kasuks. “Pead pikemalt vastu, kontrollid sõitu paremini ja väike lumesadu ei ole siis sedavõrd suur probleem,” märkis Allikmäe.

Varustus:

Suusad. Tuleb valida vastavalt tasemele ja eesmärkidele.

Kepid. Võivad olla ka kasutatud.

Suusasaapad. Võiksid olla isiklikud ja võimalikult head.

Kiiver. Väga mugav, soe ja lihtne viis oma elu päästmiseks.

Riietus. Mitmekihiline, vee- ja tuulekindel, hingav ja keha soojust säilitav.

Prillid. Säästavad silmi külma, lume ja ereda päikese eest.

Allikas: Andres Allikmäe, Urmas Hiie, Tõnu Mõttus

Rohkem kui lihtsalt suusatamine

Mäe­suusaharrastus ei seisne pelgalt mäest alla suusatamises, see hõlmab endas palju muudki – sellega seostuvad mitmed emotsionaalsed väärtused. Hiie jaoks on see eelkõige mõnus paarinädalane puhkus mägedes. “Tähtsaim on see, et saab tööelust eemale. Tuulutad aju ja unustad töö täielikult. Lisaks saad füüsilise koormuse ja naudid imekaunist Alpide loodust ja vaateid. Käid uutes kohtades ja tutvud uute inimestega. See on tõeline nauding,” rõõmustas Hiie.

Ka Mõttuse sõnul on see pigem mõnus puhkus, mis pakub parajalt adrenaliini, füüsilist trenni ja kaunist loodust ning võimaluse ennast täielikult välja lülitada.Allikmäele sai juba algusaastatel selgeks, et suusatamine on seltskondlik tegevus. “Mis võiks olla parem kui nädalane talvepuhkus suurema sõpruskonnaga, kus päevad veedetakse nõlvadel, hiljem nauditakse mägikuurordi spaamõnusid ja õhtuti istub ühine seltskond mõnusas õhtulauas.”

Mägedes omad tavad

Mägedes on omad käitumis­normid ja traditsioonid. Kõik kogunevad õnnestunud mäepäeva järel varem kokku lepitud after ski kohta, mis on tegelikult üsnagi lärmakas pidu.Kõikvõimalike jorulaulude saatel käib tormakas trampimine mäesuusasaabastes. Bändid ja esinejad keeravad volüümi juurde ja harvad pole juhused, kus seltskond kolib laudadele tantsima.

“Minule on tihti need ühised õhtuveetmise hetked aasta tippsündmus, et olla koos oma suureks kasvanud perega, sõpradega ja nende oivaliste peredega,” rääkis Harju Elektri juht Andres Allikmäe. Ta lisas, et eesmärk on ikkagi mõnus aktiivne suusapuhkus – on nii sporti, ajaviidet.

“Olge ettevaatlikud – mäesuusaharrastus on sõltuvust tekitav, toob teile juurde palju ­uusi sõpru, avardab teie maailmapilti. Lisaks pakub erakorralisi naudinguid ning unustamatuid vaateid meie planeedi ülemistele korrustele,” lõpetas Allikmäe.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas