Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikute jamad sisse unustatud mikrofoniga

    Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema Saudi Araabia kolleeg Adel bin Ahmed Al-Jubeir siirduvad Moskvas pressikonverentsile, kus hakkasid kõlama Lavrovi roppused.Foto: epa

    12. augustil sattus Venemaa välisminister Sergei Lavrov piinlikku olukorda, kui ta pressikonverentsil Saudi Araabia kolleegiga väljalülitamata mikrofoni roppusi pomises.

    „B…d, debilõ, b…d,“ kuuldus Lavrovi suust samal ajal, kui tema eelnenud sõnavõttu araabia keelde tõlgiti. Kellele olid need sõnad mõeldud, jäi selgusetuks – ilmne oli, et Lavrov polnud arvestanud sellega, et mikrofon on veel sees.
    Kuid Vene välisminister pole sugugi esimene ega ainus riigijuht, kel sarnaseid fopaasid juhtunud.
    Reagani naljad
    Üks kuulsamaid äpardusi kirjutatakse Ühendriikide president Ronald Reagani arvele, kes 1984. aasta 11. augustil, valmistudes igalaupäevaseks raadiopöördumiseks, otsustas naljatada. Kõne pidi algama nii: „Mu kaasmaalased ameeriklased, mul on hea meel teatada, et täna ma kirjutasin alla seadusele, mis annab usuühingutesse kuuluvatele õpilastele vabaduse, mida neil pole olnud liiga kaua – vabaduse koguneda riiklikes koolides tundidevälisel ajal, nii nagu see on lubatud teistel ühingutel.“
    Selle asemel ütles Reagan suusoojaks: „Mu kaasmaalased ameeriklased, mul on rõõm teile täna teatada, et ma kirjutasin alla seadusele, mis muudab Venemaa igaveseks ajaks lindpriiks. Pommitamine algab viie minuti pärast.“
    Ülekanne polnud veel alanud, kuid lint juba käis ning helirežissöör mängis selle ette. Naljale järgnes NSV Liidu maruline reaktsioon ning ilma igasuguse diplomaatiata teatas TASS: "Nõukogude Liit mõistab teravalt hukka USA presidendi ennekuulmatu vaenuliku avalduse.“
    John Majori värdjad
    1993. aastal andis Briti peaminister John Major intervjuud sõltumatule telekanalile ITN. Teadmata, et mikrofon veel töötab, nimetas ta intervjuu lõppedes kolme ministrit, kes ei nõustunud Euroopa ühtsuse ideega, „värdjateks, kelle ta mõnuga risti lööks“. Ka enda vastu oli konservatiivist Major kriitiline, öeldes: „Ei saa aru, kuidas minusugune nõrguke pidevalt võidab.“
    2010. aastal suhtles veel üks Briti peaminister, leiborist Gordon Brown valimiseelsel miitingul 65aastase pensionäri Gillian Duffyga, kes uuris tema seisukohta majanduse ja immigratsiooni teemal. Nad vahetasid vaid mõne lause, kuid suhtlus jättis vanaprouale väga hea mulje, nagu ta hiljem tunnistas. Brown seevastu kurtis autosse istudes oma abile, et vestlus oli katastroof ja nimetas pensionäri fanaatikuks, endal samal ajal küljes Sky Newsi sisselülitatud mikrofon. Ehkki Brown külastas prouat hiljem ja palus temalt vabandust, sai juhtunu suure kõlapinna ning pärast leiboristide valimiskaotust astus Brown tagasi peaministri ja partei juhi kohalt.
    2005. aastal valmistus Walesi prints Charles pulmadeks Camilla Parker-Bowlesiga. Šveitsis pressikonverentsil, teadmata, et mikrofon on sisse lülitatud, sosistas ta poegadele Williamile ja Harryle: „Kuidas ma seda kõike vihkan… Vihkan kõiki neid inimesi.“ Tema sõnad olid kõigile saalisolijaile kuulda. Siis algas pressikonverents ja kuningakoja teemasid kajastav BBC ajakirjanik küsis temalt, kuidas ta pulmade eel ennast tunneb. Charles vastas sarkasmiga: „Te ju kuulsite kõik ise, ja ma olen selle üle rõõmus.“ Ja pöördus prints Harry poole sosistades, mida aga taas saalis kuuldi: „Neetud rahvas. Ma ei suuda seda meest taluda. Ta on lihtsalt kohutav.“
    Piinlikud hetked pressikonverentsidel
    2008. aastal Brüsselis pressikonverentsil pöördus Poola liider Lech Kaczynski oma abi poole: „Teeme veel ühe küsimuse, aga mitte sellelt ahvilt punases.“ Jutt käis telekanali TVN24 naisajakirjanikust.
    Sarnases olukorras oli 2000. aastal George W. Bush. Valimiskampaania aegsel pressikonverentsil ütles ta oma tulevasele asepresidendile Dick Cheneyle New York Timesi reporteri kohta, et see on „siinse seltskonna põhiline sitapea“.
    Bushi on mikrofon ka hiljem alt vedanud. Polnud saladus, et ta sai hästi läbi Suurbritannia peaministri Tony Blairiga. 2006. aastal Peterburis G8 kohtumisel, kui tal mikrofon juba töötas, tervitas ta Blairi stiilis: jou, Blair, kuidas läheb? Ja jätkas: „Milline iroonia! Tegelikult peab ÜRO vaid sundima Süüriat, et see sunniks Hezbollah’d seda sitta lõpetama, ja ongi kohe kõik läbi.“
    Kaks aastat hiljem Jaapanis, jällegi G8 kohtumisel patras Bush peaaegu viis minutit enda arvates väljalülitatud mikrofoni ees oma Jaapani-muljeid. Midagi kriminaalset ega roppu seekord õnneks ei kõlanud.
    Tipp-poliitiline klatš
    2011. aastal said G20 kohtumisel kõik osalejad teada, mida Nicolas Sarkozy ja Barack Obama arvavad Iisraeli peaministrist Benjamin Netanyahust. Sarkozy nimetas teda valetajaks, lisades, et ei suuda teda taluda. Obama vastas: „Teie ei suuda teda taluda? Aga mina pean temaga iga päev tegemist tegema!“ Selleks hetkeks oli Obama ja Netanyahu vastastikune antipaatia üldteada, nii et nende suhteid see enam halvemaks ei teinud, kuid Prantsusmaa siseministeerium teatas, et kogu lugu on ajakirjanike väljamõeldis.
    2005. aastal klatšis Prantsusmaa president Jacques Chirac Vladimir Putinile ja Gerhard Shröderile inglasi – käimas oli Londoni ja Pariisi vaheline võitlus 2012. aasta olümpiamängude korraldamisõiguse pärast. Chirac ütles: „Ainus, mida britid on Euroopa põllumajandusele andnud, on hullu lehma tõbi. Ei tohi usaldada inimesi, kellel on nii kohutav köök.“ Nendest sõnadest sai Briti tabloidide esiteema, kuid lohutuseks solvangute eest said nad endale olümpia.
    2009. aastal unustas Riia linnapea Nils Ušakovs pärast linnavalitsuse istungit enda küljes olnud mikrofoni välja lülitada ning kõik saadikud kuulsid, kuidas ta ukse taga suhtleb oma asetäitjaga, kusjuures mõlemad rõvedalt ropendasid. Ušakovs seletas hiljem, et kuna istung oli raske, siis ta lihtsalt murdus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.