Investor Toomasele algas jaanuar nukralt

Möödunud kuul kõikus mu portfelli väärtus rohkem kui 15 000 euro vahemikus ning korraks langes see ka eelmise aasta septembri tasemele, kui turgudel oli paanika Hiina majanduse pärast. See aasta üllatas Hiina taas investoreid negatiivselt ning mina usun, et need mured ei kao ära veel niipea. Samas tõusid aktsiaturud jaanuari lõpuks enda kuu põhjade juurest ning sellega vähenes minu portfelli miinus umbes 2 protsendini.

Nii nagu septembri alguses, mõtlesin korraks ka jaanuari börsipaanika ajal, et võiks oma portfellis olevad positsioonid müüa pooleks ehk 50% kõikidest aktsiatest, mis mul on. Kuid jaanuari lõpupoole hakkas järsult kukkunud nafta hind vaikselt tõusma ning ka börsid said jalad alla. Kuu viimane kauplemispäev lõpetati näiteks USA börsidel 2,5protsendise tõusuga.

Nafta hind annab ka sel aastal börsidele suunda. Jaanuari eelviimasel nädalal langes nafta hind maailmaturul 14 aasta madalaimale tasemele, alla 30 dollari barrel. 21. jaanuari kommentaaris tõin välja selle, et nafta hinnal tasub silma peal hoida ja kui see tõusma hakkab, võivad turud sama teha. Praeguseks on nafta hind tõusnud uuesti üle 30 dollari taseme, WTI on 33 dollaril, Brent 36 dollari lähedal. Ka hirmuindeks VIX ei läinud jaanuaris pööraseks, vaid langes enda kuu tipust 35 protsenti. Augustis, kui hirm Hiina pärast tugevalt esile kerkis, oli VIX 53 punktil, jaanuari lõpetas indeks 20 punktil. Selle näitaja järgi võib praegune olukord olla soodsam kui augustis.

Jaanuari keskpaigas, kui nafta hind vajus alla 30 dollari taset, otsustasin juurde osta Statoili aktsiaid. Esimese ostu tegin 7. augustil, ostes 330 aktsiat hinnaga 136,2 Norra krooni aktsia (kogutehing umbes 5000 eurot). 15. jaanuaril ostsin 285 aktsiat hinnaga 100,5 Norra krooni aktsia (kogutehing umbes 3000 eurot). Teise tehinguga olen umbes 4275 Norra krooni (454 eurot) kasumis. Esimesest tehingust on kahjum umbes 730 eurot, aga kui lüüa mõlemad tehingud kokku, väheneb kogukahjum 280 eurole. Kui dividendid juurde arvestada, jääb miinuseks umbes 150 eurot. Samas on tegemist pikaajalise investeeringuga naftasse ning seetõttu mind päevased kõikumised ei huvita.

Jaanuar oli ka see kuu, kui täitsin ühe lubaduse lugejate ees. Otsustasin teha riskantse tehingu ja investeerida autotootjasse Volkswagen. Ostetud sai 19 aktsiat hinnaga 130,8 eurot aktsia. Tehingusumma oli 2500 eurot ehk umbes protsent mu portfelli koguväärtusest. Volkswageni aktsia on pärast eelmise aasta skandaali oma tõusude ja mõõnadega sattunud Ameerika mägedele, kuid mina usun, et autofirma jääb püsima ning sellele ma ka panustasin.

Eelmine kuu oli volatiilne ning seetõttu oli portfellis ainult üks tõusja – Norra lõhekasvataja Leroy Seafood. Kuigi Microsofti aktsia rallis tulemuste järel peaaegu 6 protsenti, jäi see siiski madalamale tasemele, kui see oli jaanuari alguses. Suurimateks langejateks olid Euroopa fond EXSA, Apple ja Volkswagen. Neist kolmest mõjutas portfelli väärtust kõige rohkem tehnoloogiahiid Apple, mille aktsia hind vajus alla 100 dollari taset. Apple’ist on saanud minu portfelli murelaps, kuna ettevõte teatas oma tulemustes, et prognoosib järgmises kvartalis esimest korda enam kui kümne aasta jooksul käibe langust.

Aasta algas finantsturgudele nukralt ning tihtilugu kiputakse arvama, et see annab tooni kogu ülejäänud aastaks. Kuid kõik need aasta alguse lood ei pruugi olla midagi muud kui ühed järjekordsed linnalegendid, mida turgudel usutakse. Davosi majandusfoorumit külastanud Nobeli majanduspreemia võitja Robert Shiller ütles, et aasta alguse meeleolud ei suuda ülejäänud aastaks aktsiaturgudele tooni anda. Ja see, et aktsiahinnad aasta esimesel kauplemispäeval kohe alla sadasid, on lihtsalt kokkusattumus. „Tegemist on justkui mingi metafooriga,“ ütles ta.

Samas ma usun, et esimesel poolaastal volatiilsus jätkub ning palju sõltub nafta hinna käekäigust. Mitmed analüütikud usuvad, et aasta järgmises pooles hakkab nafta hind tõusma ja seetõttu võib ka turgude volatiilsus väheneda.