Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA on Euroopale hea eeskuju

1321-aripaev 20. mai 2014, 09:45

Me võime nuriseda, et Euroopa Liit  ei toimi, viidates kriisile, kõrgele tööpuudusele ja aeglasele majanduskasvule, kuid meil on Euroopas juba 70 aastat rahu valitsenud. Vajame veel tihedamat poliitilist ja majanduslikku liitu, ütleb Poola ainsa erapangagrupi omanik Leszek Czarnecki.

Leszek Czarnecki on ärimees, kellele lisaks Poola ainsale erapangagrupile kuuluvad pangad Valgevenes, Venemaal, Rumeenias ja Ukrainas. Ta nimetab end absoluutseks "euroentusiastiks". Muidugi näeb ta ka vigu ja puudusi, kuid on veendunud, et Euroopa Liit toimib.

"Lähme tagasi ELi juurte juurde. See oli poliitiline projekt, mille eesmärk oli kindlustada Euroopa julgeolek. Mõni võib väita, et see ei tööta, ja viidata kriisile, nõrgale majanduskasvule ja kõrgele tööpuudusele, mis mõnes riigis ulatub 25%-le. Kuid tuleb märgata ka seda, et Euroopas on 70 aastat rahu valitsenud. Ukrainas ei aruta praegu keegi töötuse määra või SKP kasvutempo üle, seal räägitakse riigi tulevikust ja hukkunute arvust," ütleb Leszek Czarnecki.

Samas nõustub ta, et Euroopas on eriti majanduse alal palju ruumi, et asju paremini teha."See on täiesti loomulik. USA-l kulus riigi ja ühisturu loomiseks 200 aastat."

Leszek Czarneck leiab, et vanal maailmal oleks nii mõndagi Atlandi teise kalda lahendustest õppida. Ta leiab, et Euroopa Liit vajab tihedamat poliitilist koostööd. See ei ole võimalik ilma tihedama majandusliku koostööta, mis omakorda ei ole võimalik ilma seadusi ühtlustamata. Ning eelkõige ilma ühise raha kasutuselevõtuta kõigis liikmesriikides.

"Euro on väga tugev integratsioonijõud, mille toimimiseks on vaja eelarveliitu ja kontrolli liikmesriikide eelarvete üle. Raske oleks ette kujutada, kuidas USA valitsus toimiks, kui poleks kontrolli osariikide eelarvete üle ning kui Föderaalreserv ei tagaks kogu riigivõlga," ütleb Leszek Czarnecki.

Ta viitab ajaloo õppetunnile, kus Ladina rahaliit, kuhu selle kõrgajal kuulus niisama palju riike kui Euroopa rahaliitu, läks 20. sajandi alguses lõhki peamiselt sel põhjusel, et riigid ei pidanud kinni liidu reeglitest.

"Ajalugu kordub. Mõned riigid kuritarvitasid ühisraha süsteemi, kuna puudus toimiv kontroll. See peab muutuma. Raske on säilitada euroala ühtsust ja seda kontrollida, kui me ei loo ühtset integreeritud pangandussüsteemi. Pangandusliidu loomine on keeruline protsess, kuid me vajame seda niisama palju kui keskvõimu, mis pankade üle järelevalvet teeb."

Ta ei nõustu väidetega, et pangad ei stimuleeri majandust piisavalt. "Traditsioonilistel pankadel on majanduses teenindav roll. Majanduse olukord määrab selle, kuidas kasvavad pangad ja kui hästi neil läheb, mitte vastupidi. Meid (panku) võib süüdistada erinevates asjades, kuid meie ei vastuta majanduses kujunenud olukorra eest. Pigem peegeldame seda," ütleb Leszek Czarnecki.

Probleem ei ole pankades. Probleemiks on liikmesriikide väga suured eelarvedefitsiidid ja kõrge tööpuudus.

Kuidas seda muuta?

"On selge, et töökohtade teke sõltub kogu majanduse käekäigust," ütleb Leszek Czarnecki. Nii tulebki diskussioonides keskenduda majanduskasvule.

USA on tööpuuduse probleemiga paremini toime tulnud, tööturg on seal palju vabam, ütleb ta.

"USA firmad maksavad väga harva oma töötajatele puhkusetasu. Euroopas ei osata sellist asja isegi ette  kujutada. Ma arvan, et mingisugused sotsiaaltagatised peavad siiski säilima, kuna Euroopa on sellega harjunud. Kuldse kesktee leidmine eeldab suurt poliitilist tarkust," ütleb Leszek Czarnecki.

Kas ettevõtjana näete probleeme eurobürokraatias ja viisis, kuidas Brüsselis seadused valmivad?

"Finantsturgu puudutavad direktiivid on karmid ja neid on raske ellu viia, kuid ükski pole mõttetu. Eurokraadid teevad meie elu raskemaks, kuid nad teevad seda selleks, et muuta finantssüsteem kindlamaks."

Kõige väärtuslikum ELi reeglite juures on kõigile puudustele vaatamata see, et need on stabiilsed ja prognoositavad. Erinevalt seadustest ELi uutes liikmesriikides, ütleb Leszek Czarnecki.

Kas ELi riigid on asunud säästma, kas kriis on neid õpetanud vähem kulutama kui nad teenivad?

"Ma ei usu seda. Kas probleemile on tähelepanu pööratud, vajadusele aluslepingut muuta, eelarveliitu luua - jah. Kas see on juhtunud? Ei. Kas see juhtub? Olen kindel, et juhtub."

Kas EL peaks laienema, võtma liikmeks riigid nagu Türgi või Ukraina?

"Kuna Euroopa Liit loodi kui poliitiline garantii julgeoleku tagamiseks, peaks see aitama ületada suuri erinevusi - et mitte öelda kultuurilist ja religioosset kokkupõrget Euroopa ja islamimaailma vahel. Sel põhjusel pooldan Türgi liitumist ELiga. Soovitan tõsiselt kaaluda ka Ukraina liitu võtmist, kuna ELil on oma liikmetele stabiliseeriv mõju. Ajalugu näitab samas, et kui kultuuriliselt ja majanduslikult erinevad riigid Euroopa Liiduga liituvad, suurenevad ELi probleemid. Sel põhjusel tuleb meil laienemisprotsessiga väga ettevaatlikult edasi minna, märkides maha väga selge teekaardi," ütleb Leszek Czarnecki.

***

Kes on kes?
Leszek Czarnecki, sündinud 1962
ettevõtja aastast 1986
2003 asutas Getin Holdingu, millest sai Poola suurim erasektori finantsgrupp. Czarneckil on kontrollosalus Getin Noble'is, mis on varade mahult suuruselt kuues pank Poolas. Tema varade hulka kuuluvad ka  kinnisvaraarendaja LC Corp ning pangad Valgevenes, Venemaal, Rumeenias jaUkrainas. Samuti kuulub talle Venemaa suuruselt teine liisingfirma.

Tasub teada
Poola, elanikke 38,5 miljonit  
SKP 333,1 mld eurot
valitsuse majanduskasvu prognoos 3,3% aastal 2014 ja 3,8% aastal 2015
Keskmine brutokuupalk 869 eurot (neto 579 eurot)
bensiiniliitri hind (95) 1,3 eurot
60m2 korter pealinnas 118 000 eurot
peaminister Donald Tusk, Kodanike Platvorm, paremtsentrist
51 saadikut valitakse Poolast Euroopa Parlamenti
Peamised valimisdebati teemad: Ukraina kriis ja selle mõju Poola majandusele, energiajulgeolek Poolas ja ELis, pensionisüsteemi tulevik, presidendi lennukiga 2010. a juhtunud õnnetuse uurimine

Artikli autorid on Tomasz Siemieniec, Eugeniusz Twarog, Puls Biznesu

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2014, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing