Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hea palga maksjad jagavad edu

    Mitme head palka maksva ettevõtte töötajad tunnevad oma rahakoti peal, kui suure panuse nad on firmasse andnud, kirjutab tänane Äripäev.

    Kui tööpinkide tootja Hekotek näitab häid majandustulemusi, siis jagab ettevõte seda töötajatega boonussüsteemi kaudu, ütles firma juht Heiki Einpaul.
    Hekoteki juhi sõnul on esmatähtis mõista, et ettevõte saab palka maksta vaid juhtudel, kui ta ise teenib seda. "Ja teenida on võimalik, kui kliendid meile seda vabatahtlikult maksavad. Kõik töötajad peavad sellest aru saama. Selles on ka nende tööpanus, et meie kliendid vabatahtlikult meile raha maksavad," ütles Einpaul. Hekotek AS oli 2012. aastal masina- ja metallitööstusfirmade paremuselt viies palgamaksja.
    Uus boonussüsteem. Tehnoloogiafirma Microsoft Estonia juhatuse liikme Rain Laane sõnul pole neil palka tõstetud, ent muudeti boonussüsteemi. "Nendel inimestel, kes lisasid väärtust, palk tõusis," ütles Laane.
    Selle aasta palgatõus oleneb Laane sõnul üldisest majandusolukorrast. "Kui inflatsioon suureneb, siis tehakse korrektiivid. Praegu on majandus maailmas suhteliselt stabiilses seisus," hindas ta.
    Kui on tulemust, tuleb parem palk. Tervishoiusektori ühe parema palga maksja Kaarli hambapolikliiniku juhi Piret Uudekülli sõnul on neil palk seotud tulemiga ja sama süsteemiga kavatsetakse jätkata ka tänavu. "Kui on tulemus parem, siis automaatselt ka palk," ütles ta.
    Uudekülli teatel on arstide kui lepinguliste töötajate peamine motiveerija veel tööaja paindlikkus ning võimalus töötada osakoormusega. Polikliinik maksis 2012. aastal töötajatele keskmiselt 1736 eurot kuus.
    Mingi porgand peab ju olema. Ehituses kõrgeimat keskmist palka maksva OÜ Kostamena üks omanik Jaanis Kuld nentis, et uute töötajate leidmiseks tuleb neile head palka pakkuda. Kulla sõnul tuleb töötajaid ettevõttel endal vaikselt koolitada ning seetõttu on ka palgad suuremad. "Eks mingisugune porgand peab ju olema, et inimesed tuleks ja üldse huvi tunneksid," ütles ta.
    Kõrgepalgaliste palkamine tõstis tasusid. Tunamullu oli keemiatööstuses keskmise palga poolest neljas ettevõte ravimitootja Kevelt 1653eurose kuupalgaga. Juhatuse liige Raivo Unt selgitas eelmise aasta keskmise palga tõusu sellega, et ettevõte palkas kõrgepalgalisi spetsialiste. Ka selleks aastaks on väike töötasu tõus planeeritud, see sõltub inimese töökoormusest ja -tulemusest.
    Sektor ütleb palga ette. Danske Capitali tegevjuht Silja Saare sõnul dikteerib palgataseme valdkond. „Kuna investeeringute juhtimise valdkond on rahvusvaheliselt homogeenne, dikteerib see valdkonna palgataset juba aastaid nii Skandinaavias kui ka mujal maailmas,“ nentis Saar.
    Spetsialistide rohkus kergitab keskmist. Toiduainetööstuse parim palgamaksja oli 2012. aastal 1757 euroga kuus Paulig Gruppi kuuluv Santa Maria. "Kuna spetsialistide osakaal on meie töötajate koguarvust suhteliselt suur, siis on ka keskmine palk töötaja kohta kõrgem," ütles Firma juhataja Rainer Tammet. Tema sõnul arvestab ettevõte palgapoliitikas tarbijahinnaindeksit, Fontese tööjõuturu uuringut ja vastavate tööperede palgataset.
    Äripäev avalikustab 26. märtsil enim teenivad tippjuhid ning parimat palka maksvad firmad Eestis. Edetabeli võitnud firmas ulatub keskmine palk 10 000 euroni.
    Lisaks toimub 26. märtsil Äripäeva palgafoorum, kus räägitakse, kuidas leida ja hoida kõrgepalgalisi töötajaid, kui tugevalt palk motiveerib, kellele sobib 100% tulemuspalk ja paljust muust. Eriti oodatud on tipp- ja keskastme juhid, kes tegelevad igapäevaselt inimeste ja töötulemuste juhtimisega.
    Vaata palgafoorumi kava SIIT, registreeru foorumile SIIN.
    Autor: Ken Rohelaan, Marta Jaakson, Rivo Sarapik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.