• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,26%7 785,62
  • DOW 300,28%51 375,06
  • Nasdaq 0,3%27 276,26
  • FTSE 1001,22%10 568,7
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,85
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,26%7 785,62
  • DOW 300,28%51 375,06
  • Nasdaq 0,3%27 276,26
  • FTSE 1001,22%10 568,7
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,85
Kas oleme julgeoleku nimel valmis ohverdama oma anonüümsust? Kõik märgid näitavad, et lähitulevikus ei jää riikidel muud üle kui sekkuda karmilt küberruumis toimuvatesse tegevustesse, kirjutab IT-blogis Complus Consultingu turundusspetsialist Ene Liske.
--StartFragment-->
Riigi üheks peamiseks kohustuseks on tagada õiguslik kaitse elanikkonna huvidele, samas peaksid kodanikud nõustuma järgima riigipoolseid seadusi. Ideaaljuhul võiksid elanikud nõustuda ühiskondliku elustiili ideega, milleks oleks vastastikku individuaalsete õiguslike huvide austamine.
Täpselt samamoodi nagu see toimib materiaalses maailmas nii peaks ka digitaalses maailmas olema riigil ja kodanikul vastastikkused kohustused.
Internetis toimuv äritegevus on ettevõtetele suur võimalus eksportida oma tooteid ja tarbijalgi laiendab veebikaubandus oluliselt valikuvõimalusi. Mujal maailmas käib maksmine krediitkaardiga, teistel pole meie turvalist pangalinki. Kuna eestlased pole harjunud kasutama kogu maailmas levinud maksevõimalusi, siis kahjuks oleme me krediitkaardimakse pettuste sihtgrupiks. Võib väita, et arvukalt pettureid meelitab ligi ka kavandatav online hasartmängu turg.
Kui tahame, et e-Eesti ei paistaks silma ainult oma kriminaalse taustaga, peame midagi muutma. Esimesed sammud selleks on juba ju astutud: kogu digitaalse ID kontseptsiooni, TTÜ-l asjakohaste programmide ning NATO küberkaitsekeskuse loomise näol.
Sellest ei piisa, tuleb liikuda edasi. Suunduda võiks "e" eesliitega sotsiaalse lepingu loomise poole, millega annaks tagada turvalisus ja inimeste kaitse küberruumis. Selline liigutus parandaks kahtlemata e-Eesti mainet rahvusvaheliselt ning võidaks potentsiaalsete välispartnerite usalduse.
On olemas tehnoloogiad, mis muudavad ebaseadusliku sisuga (või ainult Eestis loodud) tekstile ligipääsu võimatuks. See võimaldaks piirata kuritegevuslikke tegevusi ning kaitsta üksikisikuid ja ettevõtjaid pettuste eest.
Tegelikult oleme me võimelised kaitsma alaealisi pornograafia saitidel kajastamise eest, ebasobivate ettepanekute või veebis saadaval olevate narkootikumide kättesaadavuse eest, oleksime võimelised ära hoidma ka identiteedi vargusi.
Suudaksime ka tagada kindlustunde oma välispartneritele, et tehes koostööd ".ee" partneriga, ei satu nad pettuse ohvriks.
Mida selleks vaja läheb? Selliste tehnoloogiate kasutamiseks läheb vaja poliitilist otsust, mis põhineb avalikul e-sotsiaalsel lepingul, mis toimiks samamoodi nagu reaalses maailmas- suurema turvalisuse eest tulevad täiendavad piirangud ja kontroll.
Peamine küsimus, mida endale seejuures esitada on: kas oleme julgeoleku nimel valmis ohverdama oma anonüümsust?
Kuid kõik märgid näitavad, et lähitulevikus ei jää riikidel lihtsalt muud üle kui sekkuda karmilt küberruumis toimuvatesse tegevustesse. E-Eesti on olnud heaks eeskujuks meie kaasliikmesriikidele arenenud tehnoloogiate kasutamisel. Oleks kahju, kui jääksime eelnevate saavutuste varju ja ei üritaks neid tulevaste väljakutsete lahendamisel ära kasutada.
On aeg midagi ette võtta, sest e-sotsiaalse lepingu sõlmimine eeldab tegelemist eetiliste, filosoofiliste, õiguslike ning sotsiaalsete probleemidega ja need on rohkem aega nõudvamad kui tehniliste küsimuste lahendamised. Tuleb välja mõelda, mis on meile oluline ning kui tähtsad ikkagi on küberruumi turvalisus ja maine parandamine.--EndFragment-->

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele