• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiirlugemisoskus koolist kaasa

    Kalvar Saad

    Kaugemale jõuab elus see, kes suudab kiiremini lugeda, seega võiks kiirlugemisoskuse juba koolist kaasa saada, leiab TTK üliõpilane Kalvar Saad.

    Lugemiskiiruse arendamise kaudu on võimalik arendada ka teisi selle juurde kuuluvaid oskusi, nt mälu, keskendumisvõimet, loogikat, rahulolu, motivatsiooni ning üleüldist uutest faktiteadmistest saadavat enesekindlustunnet. Märgatavalt väiksemaks muutub lugemisele kulutatav aeg, st sama ajaga saab lihtsalt rohkem lugeda.
    Kui tavaline inimene loeb minutis 200-230 sõna, siis kiirlugemisoskuse omandanu suudab minutis lugeda 700-1000 sõna, sama ajaga kolm kuni neli korda rohkem. Märkimisväärne on ka tekstist arusaamise paranemine. Samuti väheneb teksti nn tagasiloetavus, mis teeb lugemise nauditavamaks. Kuigi enamikku õpitavat on võimalik omandada terve eluea jooksul, õpivad nooremad inimesed kiiremini ning kohanevad muudatustega paremini.
    Kiirlugemise võiks eraldi ainena sisse viia põhikoolide õppeprogrammi. Kiirlugemine annab eelise õpitu  intensiivsemaks omandamiseks ning teadmiste paremaks kinnistamiseks. Peamine on aga mitmekordne ajaline eelis. Juba praegu maailmas kiitust pälvinud Eesti haridussüsteem saaks kiirlugevate õpilaste näol veelgi suurema eelise, kuna tekstide läbitöötlemisvõime paraneb ning selle kaudu suureneb teadmiste hulk. Samuti oleksid õpilased ise enesekindlamad, teadlikumad ning rahulolevamad, kuna nende mõtlemisvõime on parem ning nad suudavad  kaasa rääkida enamatel teemadel.
    Me võime õpetada lapsi nii programmeerima kui ka anda neile tugevat finantsharidust, kuid  teadmiste aluseks on ikkagi oskus lugeda. Suutlikumad on need, kes suudavad tarkust kiiremini omandada ning õpitut ka rakendada. 
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.