Sotsid, jätke surnud rahule

Muidugi teab see erakond, et võimule pääsemise ambitsioon on nendel, mitte sinul. Sul ei saa ollagi seda, sa oled ju surnud. Neid see ei häiri. Sinuga koos paistavad nad enda meelest palju kultuursemad. Nad upitavad ennast võimu poole sinu nimega. Nad kleebivad sinu näo enda plakati peale. Sinu pilti kasutakse reklaamis, mille eesmärk on aidata üks partei parlamenti.

Sa ei saa mitte midagi teha.

Nad teavad, et sa ei saa midagi teha. Sa oled ju surnud. Nad teavad ka, et keegi teine ei saa midagi teha. Autoriõigus ei kaitse kirjaniku nime ja nägu. Looja nimi ja nägu on poliitilise ärakasutamise ees kaitseta. Ja loomingu ettelugemine avalikus kohas, kes siis seda keelata saab? Küllap kõik oli „motiveeritud mahus“. Ega reklaamibüroodes ju mingid juriidilised lollpead ei tööta.

Kirjaniku nime ja nägu poliitilises kampaanias kasutamast keelata võiks ainult südametunnistus. Eetiline kaalutlus. Äratundmine, et nii lihtsalt ei tehta. Päris palju on neid asju, mida lihtsalt ei tehta, muide. Kõiki neid asju pole seaduses kirjas. Inimesed lihtsalt teavad neid. Parteid, paistab, ei tea. Reklaamibüroodes küllap teatakse, aga ei hoolita.

Kui sotsidel on kange tahtmine ennast kultuursena näidata, siis tuleks seda lihtsalt ollagi. Kulla sotsid, teil on ju omad kirjanikud ja teised loovisikud täitsa olemas. Karl Martin Sinijärv, luuletaja, Eesti Kirjanike Liidu esimees. Maimu Berg, kirjanik. Andrei Hvostov, kirjanik ja ajakirjanik. Hardi Volmer, režissöör ja muusik. Kleepige nende näod posti peale. Ah et nad kõik ei kandideeri, ei saa? Aga Tammsaare kandideerib või?