• Jaga lugu:

    Ärge lühendage majandusaruande tähtaega

    Ken RohelaanFoto: Andras Kralla

    Majandusaasta aruande avaldamise tähtaja lühendamise idee pole surnud. Ettevõtja, ole valvel, soovitab ajakirjanik Ken Rohelaan.

    Raamatupidamises hiilib taas ringi idee  lühendada majandusaasta aruande avaldamise tähtaega. Viimati rääkis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juht Aleksandr Beloussov, et tähtaeg võiks lüheneda kuuelt kuult neljale. See ettepanek paljusid ettevõtjaid ilmselt ei rõõmusta, rääkimata niigi ülekoormatud raamatupidajatest.
    Nelja kuu ettepanek on rahandusministeeriumis veel idee, mitte kindel otsus. Ministeeriumi teatel on hetkel teema laualt maas, kuid päris ära ka ei kao. Nagu pole teema juba mitu aastat kuhugi kadunud: eelmise aasta alguses käis tuline vaidlus, kui statistikaamet pakkus välja lühendamise 3-4 kuule. Ettevõtjad ja ühistud olid vastu, mistõttu statistikaameti ettepanek summutati. Vähemalt mõneks ajaks.
    Septembris ütles justiitsminister, et tähtaega pole plaanis muuta, ammugi mitte lühendada. Seega peaks ettevõtjatel olema poliitiline tugi, et praegune olukord püsib.
    Näilisele rahule tuleks tegelikult reageerida valmisolekuga hambaid näidata. Vajadusel ka rünnata. Eesti võib e-riigina mõelda, et elektroonselt saab kõike kiiremini teha. Kahjuks pole see nii kerge, kuna paberimajanduse asendumine elektroonilisega ei tähenda automaatselt kiiremat aruandlust. Praegu on väga palju neid, kelle aruanne hilineb (20%) või jääb üldsegi esitamata (20%). Täna saab kuuekuulise tähtajaga hakkama vaid veidi üle poole ettevõtjaid.
    Põhjus, miks peaks olema valmis reageerima, peitub Eesti poliitikamaastiku valitsemisorganites. Nimelt on peaminister agaralt välja vahetanud ministreid, sealhulgas rahandusministri. Kuna justiitsminister ei ole valitsusjuhiga samas erakonnas, võib mingil hetkel tekkida vastasseis, milles jääb peale kauem võimul olnu sõna.
    Kas värske majanduseksperdist rahandusminister näeb vajadust aruannete tähtaega lühendada, see peaks selguma lähikuudel. Ilmselt tulevad enne riigikogu valimisi nii mõnedki välja kisa põhjustavate ideedega, et võita tähelepanu ning pildil püsida.
    Ettevõtjad peaksid silmad lahti hoidma, sest vahel võib juhtuda, et seadusi muudetakse kiiresti. Nagu juhtus näiteks nn 1000euroste arvete deklareerimisega, mida taheti esiti mürinal läbi suruda, kuid mida suudeti siiski mingil määral parandada. Olge valvel!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Aktsia +4,4%
Nokia tõstis täna teise kvartali tugevate tulemuste najal kogu aasta käibe- ja kasumlikkuseprognoosi.
Nokia tõstis täna teise kvartali tugevate tulemuste najal kogu aasta käibe- ja kasumlikkuseprognoosi.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Peagi ilmselt koroonapassita restorani, teatrisse või juuksuri juurde ei pääse
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.