Leedu järel jääb euroklubi ukse taga vaikseks

Mitmed suuremad riigid nagu Tšehhi, Ungari või eriti Poola on tajunud kriisi ajal iseseisva rahapoliitika ja valuutakursi liikumisruumi eeliseid. Ent ka probleeme, kui oled nagu Rootsi ennast investorite silmis riigina hästi majandanud ning välisraha riiki n-ö varju tulvab. Krooni tugevus oli kriisi ajal Rootsi eksportivatele firmadele paras peavalu ja keskpank kurja kriitika all. Ent 90nendate aastate kriisikogemusega rahaliidu eelkäijast ERMist, mil Rootsi keskpank krooni seotud kursi kaitseks intressimäära 500%-le tõstis, on Euroopa ühisraha rootslastesse ilmselt jätnud sügava kahtluse – nii ka 2003. aasta referendumil eurole öeldud ei.

Balti riikide ja ka Soome puhul on euroga liitumisel majanduslikest argumentidest tihti olulisemanagi kõlanud julgeoleku argument. Kuulumine Euroopa tuumikusse veel ka rahasideme kaudu annab justkui täiendava garantii keerulise idanaabri vastu. Sama argument kõlas viimati tänavu suvel, kui Venemaa oli Krimmi annekteerinud, isegi Poolas. President, rahandusminister ja keskpanga juht möönsid kõik kolm, et 2015. aasta parlamendivalimiste järel tuleks euro teema Poolas lauale tõsta. Liitumist just julgeoleku kindlustamise nimel pooldab tuliselt endine Solidaarsuse juht Lech Walesa.

Ent rahva vastuseis on väga tugev – oktoobrikuise küsitluse andmeil oli euro käibelevõtu vastu 76% poolakatest. Ajalehele Financial Times antud intervjuus ütles kriisi ajal edukalt ka rahapoliitika hooba kasutanud Poola keskpanga juht Marek Belka, et eurosse ei ole kiiret. Ning sama näib olevat uue valitsusjuhi Ewa Kopaczi seisukoht - esmalt peab euroala oma probleemid lahendatud saama. Poola endise peaministri Donald Tuski saamine Herman van Rompuy mantlipärijaks Ülemkogu eesistuja ametis, lükkab ümber sellegi argumendi euro poolt, et ELi kõrge ametikoha võib saada vaid rahaliidu liikmestriik.