• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane armastab eurot

    Eestis, Lätis ja Leedus on toetus eurole kõrge. Foto: EPA

    Eestlaste toetus eurole on Euroopa riikide seas suurim, ka teised väikeriigid on esirinnas, selgus värskest uuringust.

    Ühisvaluutat toetab koguni 83% eestlastest, vahendas eurobaromeetri uuringut Eesti Panga ökonomist Nils Vaikla. Eestile järgnevad teised väikeriigid nagu Slovakkia (81%), Luksemburg (80%) ja Iirimaa (79%). Ka Lätis ja Leedus kerkib toetus eurole kiiresti. Lätis on see 78% ja Leedus 73%.
    Miks on Eesti ja teiste väikeriikide elanike toetus eurole niivõrd kõrge? Vaikla selgitas, et väikeriikide elanikud ja ettevõtted tajuvad kiiremini euro praktilisi hüvesid, nagu valuutavahetuskulude vähenemist – nii reisimisel kui ka kaubavahetusel – ning kaupade ja teenuste hindade kergemat võrreldavust Euroopa omadega.
    „Võib oletada, et Baltimaade toetus näitab võimalust tunda end maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana, mis suurendab elanike majanduslikku turvatunnet ja tugevdab sidet Euroopaga,“ ütles Vaikla.
    Madalaim toetus eurole on Suurbritannias (20%), Tšehhis (22%) ja Rootsis (25%).
    Toetus eurole on viimastel aastatel kerkinud kogu Euroopa Liidus. Eurobaromeetri andmeil toetab 57% Euroopa Liidu kodanikest Euroopa majandus- ja rahaliitu ning ühisraha eurot. Euroala liikmesriikides oli toetus eurole veelgi kõrgem – 69% Viimati oli euroalasse kuuluvate liikmesriikide kodanike toetus eurole niivõrd kõrge 2009. aastal. Vahepealne langus ja järgnev tõus on selgitatav avaliku sektori võlakriisiga erinevates euroala liikmesriikides, mille vaibumise järel on taastunud ka toetus ühisrahale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.