Majanduse nõrgenedes laiene väljapoole

Ja see pole üksik näide jaapanlaste aktiivsest rohelisema murulapi otsingust. Nii saab viimaste aastate riigi pea kolmekordistunud välisinvesteeringuid seostada üle maailma tuntud brändidega nagu Mitsubishi, Toshiba ja SoftBank, mille arengusuunaks on nüüd (Euroopa ja Hiina asemel) Kambodža, Tai ja Indoneesia.

Selle asemel, et jääda passiivselt ootama majanduslanguse põhja ning lasta oma palkadel ja töötajate arvul kukkuda, otsustasid Jaapani firmad laieneda sinna, kus raha väärtus hetkel kasvab, tööjõud on odav ning arenguperspektiivid selged. Seda käitumist on kohati nimetatud isegi Jaapani raha invasiooniks, kuid vaevalt et see iseloomustus võitjat heidutab.

Olukorras, kus Eesti elab läbi või on valmistumas oma väikeseks kriisiks, annab selline käitumismall uue perspektiivi. Ka Eesti ei taha olla väike vaevlev majandus euroala perifeerias ning selleks on kindlasti rohkem võimalusi kui valida Ida ja Lääne ärisuuna vahel.

Meie riigi ja ettevõtluse mõtlemine jõuab faasi, kus me lõpuks mõistame, et edu sõltub eeskätt meist endist ja meie oskustest, mitte välistest teguritest. Ses osas on Jaapani näide teeviidaks uuele mõtlemisviisile. Võimalusi on alati – vähemalt näitab seda tänane globaliseerunud maailma kogemus. Ja Eesti majandusruum võtab seda kindlasti aina rohkem üle.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.